Kas püssirohutünn Eesti külje all? Sosnovõi Boris käivitati uue tuumajaama reaktor

Ehitus Sosnovõi Bori tuumajaamakompleksis. Foto: Vadim Zhernov/RIA Novosti/Scanpix

Venemaa riiklik aatomienergeetika korporatsioon Rosatom teatas, et 6. veebruaril käivitati Eestist umbes 80 kilomeetri kaugusel Sosnovõi Boris Leningradi uue tuumajaama (LAES-2) 1. energiaploki reaktor minimaalsele võimsustasemele. Keskkonnaaktivistid löövad aga häirekella.

Minimaalse taseme hoidmine tähendab, et reaktoris algas juhitav pooldumise ahelreaktsioon: kontrollaparatuur fikseeris reaktori püsiva neutronvõimsuse. Tegemist on ühe viimase operatsiooniga energiaploki füüsilisel käivitamisel, mille käigus viiakse läbi füüsilisi eksperimente, vahendab Rus.Postimees.

Rosatomi teatel alustavad spetsialistid füüsiliste eksperimentide järel ettevalmistust energeetiliseks käivitamiseks ning ekspluatatsiooniks.

Tuumaenergeetika küsimustele orienteeritud rahvusvaheline väljaanne Nuclear Monitor kirjutas, et Vene keskkonnaorganisatsioonid on uue tuumajaama projekti korduvalt kritiseerinud. Juhitakse tähelepanu sellele, et sellist tüüpi reaktorit, milliseid peaks tuumajaama rajatama neli, pole varem kasutatud ning selle tõttu nimetatakse seda eksperimentaalseks reaktoriks.

«Arvestades arvukaid rikkumisi tuumajaamale seadmeid projekteerinud ja valmistanud asutustes, tekivad kartused uue ploki kvaliteedi suhtes, millele Rostehnadzor väljastas tegevusloa,» märgitakse väljaandes.

Kaks aastat tagasi, kui alles valmistuti LAES-2 käiku laskma, juhtis Sosnovõi Bori ühiskondliku keskkonnaorganisatsiooni juht Oleg Bodrov intervjuus Postimehele tähelepanu mitmetele riskidele, mis kaasnevad uue jaamaga ning ohustavad otseselt ka Eesti territooriumi.

«Kui Leningradi tuumajaamas juhtub avarii, mis on võrreldav Tšornobili või Fukushima omaga, levib readioaktiivne pilv kahe tunniga saja kilomeetri raadiuses,» hoiatas Bodrov.

Bodrov märkis, et Rosatom sisuliselt ise ehitab ja ise kontrollib tuumajaama. Selle vastuolu taustal juhtus mitu intsidenti, mis ei jäänud märkamata.

«Betoon, mida on kasutatud tuumajaama kaitsekupli ehitamisel, peab olema ühtlase tihedusega, kuid Rosatom varjas seda fakti, et LAES-2 esimese ploki ehitusel kasutatud betoon on ebaühtlane,» rääkis ka energeetika analüütik Andres Mäe.

Mitmel põhjusel peavad ökoloogid LAES-2 tehnoloogiat süütenööriks püssirohutünnil.

Leningradi uue tuumajaama 1. energiaploki ehitus algas 2008. aastal. Plokis paikneb 3+ põlvkonna vesi-vesisurveveereaktor. 2. energiaplokk kavatsetakse käiku lasta 2019. aastal.

Leningradi tuumajaama puhul on tegemist Eestile kõige lähemal asuva tuumajaamaga, mis paikneb Leningradi oblastis Sosnovõi Boris Soome lahe kaldal.

Leningradi vana tuumajaam on naaberriikidele juba aastaid muret valmistanud, sest selle neli reaktorit on sama tüüpi mis Tšornobili tuumajaamas. Alates 2012. aastast on vana tuumajaama reaktorite võimsust vähendatud turvakaalutlustel kuni 80%. Viimastel aastatel on jaama tabanud mitu tõsist riket.