EL manitses Rumeeniat loobuma kohtusüsteemi õõnestavatest reformidest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rumeenia võimude seaduseelnõud, mis kriitikute hinnangul õõnestavad kohtusüsteemi sõltumatust ja teevad keerulisemaks korruptsiooni väljajuurimise, on kutsunud riigis esile proteste. Pildil inimesed meeleavaldusel Bukarestis valitsuse tööpaiga ees veebruaris.
Rumeenia võimude seaduseelnõud, mis kriitikute hinnangul õõnestavad kohtusüsteemi sõltumatust ja teevad keerulisemaks korruptsiooni väljajuurimise, on kutsunud riigis esile proteste. Pildil inimesed meeleavaldusel Bukarestis valitsuse tööpaiga ees veebruaris. Foto: DANIEL MIHAILESCU/AFP

Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans kutsus Rumeeniat hoiduma vastuolulise justiitsreformide kava elluviimisest, nimetades seda vales suunas jooksmiseks.

Rumeenia valitsev Sotsiaaldemokraatlik Partei esitas eelmise aasta lõpus mitu seaduseelnõu, mis on vallandanud kodumaal meeleavaldused ja valmistanud muret Brüsselile. Kriitikute sõnul õõnestavad meetmed kohtusüsteemi sõltumatust ja teevad keerulisemaks korruptsiooni väljajuurimise.

Muudatuste järgi saaks riik õiguse astuda samme prokuröri või kohtuniku vastu, keda süüdistatakse «pahauskselt või tõsise hooletuse tõttu kohtuliku eksimuse toimepanemises».

Samuti näevad muudatused ette avalike avalduste keelamist juurdluste ja kohtuprotsesside kohta ning sisaldavad ettepanekut lubada kahtlusalustel viibida tunnistajate ütluste andmise juures.

«Me oleme nüüd maratoni viimasel sirgel. Minu sõnum oli: ärge peatuge, ärge jääge seisma ja jumala eest, kindlasti ärge jookske vales suunas,» ütles Timmermans pärast visiiti Rumeeniasse.

Euroopa Komisjoni asepresident rõhutas, et Rumeenia kohtusüsteemi tegevuse üle järelevalvet pidava ELi seiremehhanismi lõpetamine võib kõne alla tulla alles järgmisel aastal, kui Bukarest täidab bloki soovitusi korruptsioonivastases võitluses ja kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmisel.

«Pole saavutatud piisavalt edu ja mõne koha peal on olnud seisak,» lausus Timmermans.

Rumeenia jäeti pärast 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinemist jälgimise alla, et tagada võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Seire oli kavandatud kolmeks aastaks.

Euroopa Komisjoni asepresident kritiseeris Rumeenia justiitsministri läinudnädalast otsust käivitada protseduur korruptsioonitõrjeameti (DNA) populaarse ja rahvusvaheliselt austatud peaprokuröri Laura Codruța Kövesi tagandamiseks. Valitsus süüdistab Kövesit põhiseaduse rikkumises ja Rumeenia maine kahjustamises välismaal.

DNA on viimastel aastatel tema juhtimisel rakendanud meetmeid sadade korrumpeerunud ametnike vastu. Riigi poliitiline eliit on reageerinud sellele vihaselt ja süüdistanud DNA juhti võimu kuritarvitamises.

«Minu kindel veendumus on, et kohtunike korrale kutsumine peaks olema kohtunike, mitte poliitikute ja täidesaatva võimu kätes,» lausus Timmermans.

Teisipäeval avaldas Kövesile toetust Rumeenia kõrgeim kohtuorgan. Lõplik sõna tema ametis jätkamise kohta on öelda paremtsentristlikul presidendil Klaus Iohannisel, kes on varem DNA juhile toetust avaldanud.

Brüssel on Rumeeniat hurjutanud selle eest, et riik ei tee kuritegevuse ja korruptsiooniga võitlemiseks ning oma õigussüsteemi ELi standarditele lähendamiseks piisavalt.

Tagasi üles