Armeenia parlament valis presidendiks Armen Sargsjani

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Armeenia presidendiks valitud Armen Sargsjan.
Armeenia presidendiks valitud Armen Sargsjan. Foto: KAREN MINASYAN / AFP / SCANPIX

Armeenia parlament valis täna presidendiks endise peaministri Armen Sargsjani osana üleminekust presidentaalsest vabariigist parlamentaarseks.

Armeenia senine suursaadik Ühendkuningriigis Sargsjan kogus 105-kohalises rahvusassamblees salajasel hääletusel 90 häält. Ta oli ainus üles seatud kandidaat.

Armen Sargsjani esitasid presidendikandidaadiks võimuerakond Vabariiklik Partei ja Armenia Revolutsiooniline Föderatsioon Dašnaktsutjun.

Presidendiks valitud ekspeaministril puuduvad sugulussidemed praeguse presidendi Serž Sargsjaniga.

Serž Sargsjan algatas 2015. aastal vastuolulised põhiseadusmuudatused, mille eesmärk on muuta riik parlamentaarseks vabariigiks eesotsas tugeva peaministriga. Muudatused jõustuvad pärast praeguse presidendi tagasiastumist.

President valitakse parlamendis seni lubatud kahe viieaastase ametiaja asemel üheks seitsmeaastaseks ametiajaks ja temast saab ilmselt peaministri otsuste passiivne heakskiitja.

Sargsjani teine ametiaeg lõpeb 2018. aasta aprillis ning kriitikute sõnul on muudatuste eesmärk tagada tema jätkamine võimul peaministrina. Uue valitsusjuhi, kellest saab ka riigi relvajõudude ülemjuhataja, nimetab võimupartei ja määrab ametisse president.

«Serž Sargsjan tahab jääda tüüri juurde,» ütles politoloog Stefan Safarjan AFP-le, andes mõista, et riigijuhi ambitsioon on saada pärast presidendi kohalt lahkumist 9. aprillil peaministriks.

«Tehakse kõik selleks, et anda praeguse presidendi volitused üle tulevasele peaministrile. Kõike seda tehakse superpeaministri ametikohta loomiseks,» ütles opositsiooni parlamendisaadik Edmon Marukjan.

Venemeelne Serž Sargsjan oli peaminister aastatel 2007–2008 ja ta ei ole ei kinnitanud ega ümber lükanud kavatsust uuesti peaministriks pürgida.

Tagasi üles