/nginx/o/2018/03/05/7661305t1h62f1.jpg)
Pärast mitu kuud kestnud poliitilist madalseisu on Angela Merkel viimaks uue ametiaja lävele jõudnud.
Saksamaa president tegi ettepaneku nimetada Merkel kantsleriks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier tegi täna Liidupäevale ettepaneku nimetada Merkel taaskord liidukantsleriks. Merkeli koht kantslerina sai sisuliselt kindlaks eile, mil Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) kiitis heaks uue suurkoalitsiooni moodustamise Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja Kristlik-Sotsiaalse Liiduga (CSU).
President mängis uue koalitsioonileppe juures ka ise rolli. Nimelt oli just sotside endine esimees Steinmeier see, kes SPD toonase liidri Martin Schulzi nõusse sai ja veenis teda läbirääkimistega alustama.
Merkel tegi täna hommikul lühikese pöördumise ja sõnas: «Pärast kuue kuu möödumist on inimestel õigus tugevale valitsusele.»
Kuidas kantsleri ametisse nimetamine käib?
President kirjutas Liidupäevale kirja, kus tegi ettepaneku Merkel uuesti ametisse nimetada. Liidupäev peab paika panema aja, mil hääletus toimub. Arvatakse, et kuupäevaks saab olema 14. märts.
Hääletusel tuleb Merkelil kindlustada absoluutne häälteenamus. Kui see ei peaks kantsleril õnnestuma, on Liidupäeval kaks nädalat aega, et absoluutne enamus saavutada. Nende kahe nädala jooksul pole piirangut selles osas, mitu hääletust läbi viia tohib.
Kui ka kahe nädala jooksul ei õnnestu Merkelil positiivset tulemust saavutada, toimub otsekohe uus hääletus, kus piisab lihthäälteenamusest.
On aga ülimalt tõenäoline, et Merkel nimetatakse ametisse juba esimese hääletuse järel. Nimelt on CDU/CSU ja SPD koalitsioonil 709-liikmelises Liidupäevas 399 kohta.