/nginx/o/2018/03/05/7661969t1h3aba.jpg)
BBC andmetel on Suurbritannias tundmatu ainega kokkupuutumise järel eluohtlikku seisundisse langenud mees endine endine Vene luuraja.
Suurbritannia võimud teatasid järjekordsest kahtlaselt haigestunud Vene luurajast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
66-aastane Venemaa kodanik Sergei Skripal sai Suurbritannias poliitilise varjupaiga pärast 2010. aastal Suurbritannia ja Venemaa vahel aset leidnud luurajate vahetust.
Briti politsei oli varem teatanud pühapäeval aset leidnud juhtumist, mille käigus tabas Salisburys asuvas ostukeskuses mees- ja naiskülastajat ootamatu haigus.
Ainet, millega nad kokku puutusid, pole seni tuvastatud.
Intsidendi järel sulges politsei Salisbury kesklinnas juurdepääsu mitmele objektile.
Wiltshire’i politsei teatas esmaspäeva õhtul oma avalduses, et teineteist tundval mehel ja naisel puudusid nähtavad vigastused, kuid nad leiti teadvuseta olekus.
«Kuna me oleme alles juurdluse alguses, ei ole meil võimalik kuriteo toimumist kinnitada või ümber lükata,» ütles politsei juhtivkonstaabel Craig Holden.
Venemaa sõjaväeluure (GRU) endine polkovnik Skripal oli mõistetud 2006. aastal Suurbritannia heaks luuramise eest 13 aastaks vangi, kuid vahetati hiljem välja. Süüdistuse kohaselt edastas Skripal 1990ndatel Briti luureteenistusele MI6 andmeid Euroopas tegutsevate Vene spioonide kohta. Väidetavalt olevat Skripal selle eest brittidelt saanud 100 000 naela.
Vahejuhtum sarnaneb NL-i riikliku julgeolekuteenistuse (KGB) ja Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) endise töötaja Aleksandr Litvinenko tapmisega 2006. aasta novembris Londonis. Litvinenko mürgitati radioaktiivse polooniumiga.
Litvinenko põgenes 2000. aastal Suurbritanniasse ja sestpeale sai temast FSB ja Putini häälekas kriitik, kes süüdistas presidenti sidemetes organiseeritud kuritegevusega.
Briti kohtunik Robert Owen kirjutas 2016. aastal avaldatud raportis, et Putin andis tõenäoliselt isiklikult Vene eriteenistustele käsu Litvinenko tappa.
Oweni kohtujuurdluse ettekandest järeldus, et Suurbritannia peab Litvinenko tapmises süüdlasteks ärimees Dmitri Kovtuni ja nüüdset riigiduuma saadikut Andrei Lugovoid, kes kohtusid temaga kolm nädalat enne surma.
Litvinenko naine Marina ütles Briti päevalehele Daily Telegraph, et juhtum näib sarnanevat sellele, mis juhtus minu mehega, kuid me vajame rohkem infot. Kui Venemaa mürgitamisvandenõu peaks kinnitust leidma, näitab see, et minu abikaasa surmast saadik pole midagi muutunud, sõnas ta.
Cambridge´is asuva mõttekoja Konfliktiuuringute uurimiskeskus direktor Keir Giles ütles, et ta oleks üllatunud, kui sellel puudub otsene seos Venemaaga.
Ta ütles, et ei saa välistada üledoosi või mingil muul kujul eksikombel aset leidnud mürgitamist, kuid sel juhul oleks raske ette kujutada "terve tänava ja haigla puhastamise" operatsiooni.
Samas spioonivahetuses läände pääsenud Igor Sutjagin, kes töötab Londonis asuvas mõttekojas RUSI teadurina ütles, et üheski suunas näpuga näitamiseks pole piisavalt tõendeid. «Läände on deserteerunud palju endisi julgeolekuohvitsere. Seda informatsiooni tuleb tasakaalustada.»