Balti välisministrid kutsusid USA-d Vene ohtu mitte alahindama

USA välisminister Rex Tillerson esmaspäeval välisministeeriumis koos Eesti välisministri Sven Mikseri, Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisministri Linas Linkevičiusega.

FOTO: AP/Scanpix

Balti-USA

Baltimaade välisministrid ärgitasid esmaspäeval usutluses AFP-le USA-d hoiduma Venemaast lähtuva ohu alahindamisest ja naiivsetest vastusammudest sellele.

Eesti välisminister Sven Mikser, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ja Leedu välisminister Linas Linkevičius tänasid USA presidendi Donald Trumpi valitsust toetuse eest NATO-le.

Pärast esmaspäeval peetud ühiskohtumist USA ametivenna Rex Tillersoniga antud usutluses AFP-le rääkisid Balti välisministrid murest "hübriidohu" üle, mida Venemaa Läänele kujutab.

"Minu hinnangul oleme näinud viimase kolme või nelja aasta jooksul seda, et demokraatlike riikide kogukond on rünnaku all," ütles Rinkēvičs Venemaa sekkumise kohta. "Meie demokraatlike institutsioonide alused on sotsiaalmeedia kaudu libauudiste rünnaku all, aga rünnatakse ka raha kasutades. On väga tähtis, et me hoiaksime kokku," lausus ta.

Baltimaadel avaneb võimalus edastada oma sõnum otse Trumpile 3. aprillil, kui Eesti, Läti ja Leedu president kohtuvad Valges Majas USA riigipeaga.

Rinkēvičs nimetas ohtu seninägematuks alates 1930.-1940. aastatest, mil Baltimaad okupeeriti Teise maailmasõja ajal kolm korda ja nad kaotasid oma iseseisvuse.

Vene president Vladimir Putin on nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks ja pole varjanud, et peab endisi Nõukogude vabariike Vene mõjusfääri kuuluvaks.

Eelmisel nädalal küsiti Putini käes, missugune on üks ajalooline sündmus, mida ta tahaks tagasi pöörata. "Nõukogude Liidu lagunemine," kõlas vastuseks.

Paljud peavad sellist avaldust valimiste eelseks bravuuriks eesmärgiga õhutada Vene valijates rahvuslikke meeleolusid, kuid Balti riigid ei saa endale enesega rahulolu lubada.

Ukrainas on Venemaa pärast Krimmi annekteerimist kasutanud sõjapidamiseks Kiievi võimude vastu poolriiklikke moodustisi nagu Luganski ja Donetski rahvavabariigid. Süürias seevastu kasutab Kreml oma vägede kõrval erafirma palgasõdureid.

Lääne luureteenistused on hoiatanud Venemaa sekkumise eest valimisprotsessi.

Venemaa sekkumine Ühendriikide presidendivalimistesse 2016. aastal on toonud riigis kaasa seninägematu tähelepanu Venemaa sekkumisele ja desinformatsioonile, kuid Washington on jätkuvalt raskustes sellele vastamisega.

"Julgeolek on tänapäeval üha jagamatum," ütles Eesti välisminister Mikser. "Sise- ja välisjulgeoleku vahel puudub selge eraldusjoon, sama võib öelda geograafia kohta. Julgeolek muutub globaalseks." 

Balti välisministrid kutsusid USA-d vaatama näkku ohule, mis ähvardab nii Ühendriikide kui ka Euroopa institutsioone. "Me anname oma Ühendriikide ja Euroopa kolleegidele alati mõista, et tuleks olla realistlikum, mitte naiivne. Dialoog on tähtis seni, kuni seda ei kasutata tegevusetuse kattevarjuna," sõnas Linkevičius.

Leedu välisminister mainis Putini hiljutist sõjakat kõnet, milles ta hooples raketitõrjesüsteeme läbivate uue põlvkonna tuumarelvadega. "Seda tüüpi dialoog ei ole vastuvõetav. See on sõjaline jõud, mitte dialoog, see on midagi muud," sõnas ta.

Kolm välisministrid olid ühel meelel, et nad tahaksid näha USA vägesid Briti, Kanada ja Saksa liitlaste kõrval alalisemalt Baltimaades. "Me peaksime tõesti tegutsema ja tegema seda nähtavalt käegakatsutavate meetmetega," ütles Linkevičius.

"NATO ei kavatse kunagi eskaleerida ega olla agressiivne, aga keegi ei tohiks kahelda, et me teeme oma territooriumi kaitsmiseks kõik, mis vaja," lausus Leedu esidiplomaat.

NATO paigutas 2016. aasta Varssavi tippkohtumise otsuste alusel eelmisel aastal Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola umbes tuhandemehelised rahvusvahelised pataljonid. Eestis on pataljoni juhtriik Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA.

Tagasi üles