:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2018/03/09/7671885t1h27ca.jpg)
Täna sai ametliku kinnituse, et paavst Franciscus tuleb Tallinna ja see juhtub 25. septembril.
Paavst tuleb Eestisse 25. septembril
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma suurima usuorganisatsioooni, 1,3 miljardi liikmega katoliku kiriku pea alustab reisi Baltimaadesse 22. septembril kõige katoliiklikumast Balti riigist Leedust, kus käib Vilniuses ja Kaunases.
24. septembril liigub ta edasi Lätti. Seal väisab ta lisaks pealinn Riiale ka tuntud palverännakukohta Aglonat. Kirde-Lätis Daugavpilsist 40 kilomeetri kaugusel paiknevat Aglona Neitsi Maarja Taevassevõtmise basiilikat peetakse Läti tähtsaimaks katoliku kirikuks. Seal asub ka 17. sajandist pärinev Aglona Jumalaema ikoon, mille juures Neitsi Maarja eestpalvete palumist seostatakse mitmete imetegudega.
/nginx/o/2018/03/09/7671975t1h6a90.jpg)
Eestist saab 25. septembril paavsti visiidi lõpp-punkt, kust ta siirdub tagasi Vatikani.
Paavst Franciscusest saab sellega teine Eestisse tulev paavst pärast 1993. aasta 10. septembril siin käinud Johannes Paulus II. Poolakas Johannes Paulus II pidas oma kümme tundi kestnud visiidi ajal Tallinnas kaks missat, ühe Peeter-Pauli kadedraalis ja teise Raekoja platsil. Lisaks osales ta oikumeenilisel palvusel Niguliste kirikus ning kohtus peaminister Mart Laari ja president Lennart Meriga.
Tänane paavst on rahvuselt argentiinlane. See teeb temast esimese mitte-eurooplasest paavsti pärast 8. sajandil katoliku kirikut juhtinud Gregorius III.
Nagu ka tema kodanikunimi – Jorge Mario Bergoglio – ka viitab, on 81-aastase paavsti perekondlikud juured Itaalias. Tema isa perekond lahkus Itaaliast 1929. aastal. Kuigi paavst oli oma vanemate viiest lapsest vanim, on peale tema elus vaid üks õde.
/nginx/o/2018/03/09/7671907t1h47ef.jpg)
Vaimulikukutsumuse ja jesuiitide orduga liitumiseni jõudis Bergoglio 21-aastaselt. Ta on hiljem tunnistanud, et noviitsina ta korra ka kahtles oma kutsumuses, kui armus ühte neidu, kuid kõhklused läksid siiski üle ja 23-aastaselt andis ta mungatõotused. Preestripühitsuse võttis ta vastu 33-aastaselt.
Vaatamata jesuiitide ordu ligi pooltuhat aastat pikale ajaloole on paavst Franciscus esimene oma ordu liige, kes on tõusnud kogu kiriku juhiks.
Samas polnud Bergoglio jesuiitidega väga lähedane juba kümnendeid enne paavstiks saamist. Väidetavalt on selle põhjuseks asjaolu, et ta ei toetanud 20. sajandi keskpaigast Ladina-Ameerika jesuiitide seas levima hakanud ülivasakpoolset vabastusteoloogiat, vaid kuulub siiski pigem kiriku konservatiivide tiiba.
Alates 2013. aastal ametisse saamisest on Franciscus ka selles mõttes erandlik, et temaga samaaegselt elab Vatikanis ka tema eelkäija Benedictus XVI. Seda põhjusel, et teoloogina juba enne paavstiks valimist kõrgelt hinnatud Benedictus XVI suutis leida viisi, kuidas murda tava, et kirikupea on ametis surmani, ja suundus omal algatusel emerituuri.
/nginx/o/2018/03/09/7671895t1h3da3.jpg)
Kuigi kõmumeedia on üritanud kaht paavsti omavahel vastandada, paistab see suhteliselt alusetu õhuvõngutamisena. Tuleval kuul 91. sünnipäeva tähistav Benedictus XVI elab kirikuellu igapäevaselt sekkumata Vatikanis endises Mater Ecclesiae kloostris ning on aeg-ajalt välja ilmunud sõbralikult oma järeltulija kõrval.