AJA PEEGEL. Ungarlaste enesemõistmisest, ajalooline perspektiiv

  • Ristiusu vastuvõtmine andis Ungarile koha Euroopa poliitilise mängulaua taga.
  • Mongolid peatanud ungarlased näevad end kristliku Euroopa päästjana.
  • Esimese maailmasõjani jäi Ungari riiklus Habsburgide saatusest lahutamatuks.
  • Horthy valitsuse võimalik kaassüü holokaustis tekitab Ungaris vaidlusi tänaseni.

Ungarlased 1956. aasta ülestõusu ajal Nõukogude Liidu vägedelt vallutatud tankiga.

FOTO: akg-images/Scanpix

Laias laastus vormivad rahvaste enesemõistmist ja identiteeti geopoliitika ja kultuurilised väärtused, mille omavahelistes keerukates kombinatsioonides leiavad aset konkreetsed ajaloolised sündmused.

Tellijale

Ungarlastest kõneldes tuleb silmas pidada nende paiknemist Kesk-Euroopas, Karpaatide ja Alpi eelmäestike vahelisel lauskmaal, kus ajaloolist pingestatust ning erinevaid suhestumiskatseid saadi enim tunda lõuna- ja läänesuunal. Esimesel juhul tähendas see (ja tähendab praeguseni) mõõduvõtmist saksakeelsete maadega, teisel juhul Türgiga, mis eri aegadel taotles kohalolekut Euroopa riikideperes.

Kui kuningas Stefan (István) võttis üle-eelmisel millenniumivahetusel vastu ristiusu, märkis see tõsist ambitsiooni saavutada Ungarile Euroopa poliitilise mängulaua taga teistega võrdväärne positsioon.

Tagasi üles