AJA PEEGEL. Ungarlaste enesemõistmisest, ajalooline perspektiiv (1)

Milvi Martina Piir
, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ungarlased 1956. aasta ülestõusu ajal Nõukogude Liidu vägedelt vallutatud tankiga.
Ungarlased 1956. aasta ülestõusu ajal Nõukogude Liidu vägedelt vallutatud tankiga. Foto: akg-images/Scanpix

Laias laastus vormivad rahvaste enesemõistmist ja identiteeti geopoliitika ja kultuurilised väärtused, mille omavahelistes keerukates kombinatsioonides leiavad aset konkreetsed ajaloolised sündmused.

Ungarlastest kõneldes tuleb silmas pidada nende paiknemist Kesk-Euroopas, Karpaatide ja Alpi eelmäestike vahelisel lauskmaal, kus ajaloolist pingestatust ning erinevaid suhestumiskatseid saadi enim tunda lõuna- ja läänesuunal. Esimesel juhul tähendas see (ja tähendab praeguseni) mõõduvõtmist saksakeelsete maadega, teisel juhul Türgiga, mis eri aegadel taotles kohalolekut Euroopa riikideperes.

Kui kuningas Stefan (István) võttis üle-eelmisel millenniumivahetusel vastu ristiusu, märkis see tõsist ambitsiooni saavutada Ungarile Euroopa poliitilise mängulaua taga teistega võrdväärne positsioon.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles