Võõrtöölised pagevad raskustesse sattunud Iirimaalt

Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on paljud Iirimaal töötanud võõrriikidest pärit ehitajad riigist lahkunud.

FOTO: AFP / Scanpix

Ühena esimestest riikidest Euroopa Liidu uusliikmetele piiranguteta oma tööturu uksed avanud Iirimaa jääb ülemaailmse finantskriisi tõttu vajalike töökäteta.


Võõrtööjõu abil on Iirimaa majanduskasv viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud, tehes riigist ühe kiireima majanduskasvuga euroliidu liikmesriigi, kirjutab bloomberg.com.

2004. aastal iseloomustas Iirimaad kiire majanduskasv, madal tööpuudus ja suurim eelarve ülejääk Euroopa Liidus, mistõttu võrreldi riiki Ida-Aasia majandushiiglastega ja nimetati seda hellitavalt «smaragdroheliseks tiigriks». Vähem ahvatlevam polnud uutele ELi liikmesriikide kodanikele ka saareriigi avatud tööturg.

Ülemaailmse finantskriisi tõttu ähvardab saareriiki aga esmakordselt kahe aastakümne jooksul majanduslangus. Ka töötusmäär on tõusnud viimase 11 aasta kõrgema tasemeni. Just Iirimaa oli ametlikult esimene eurotsooni maa, mille majandus läks septembris jahenenud majanduskliima tõttu langusesse.

Dublinis asuva majandus- ja sotsiaaluuringute instituudi uurimuse kohaselt ületab järgmisel aastal Iirimaalt lahkuvate inimeste arv esmakordselt 14 aasta jooksul riiki sisenevate inimeste arvu.

Suurimateks väljarändajateks on just viimase nelja aasta jooksul Iirimaale saabunud 170 000 endise kommunismileeri riikide töölist, kellest suurima sisserändajate rühma moodustavad poolakad.

Tegelikkuses on sisserändajate arv märksa suurem, sest tegemist on ainult ametlike tööjõulubade alusel töötavate inimestega. Varssavi rahvusvaheliste suhete uurimiskeskuse andmetel võis alates 2004. aastast riigist Ühendkuningriiki ja Iirimaale lahkuda kokku 1,2 miljonit inimest. Ühe analüütiku hinnangul võib neist 400 000 nüüd oma töö kaotada.

Majandusraskuste tõttu on viimase aasta jooksul riigist tänaseks lahkunud hinnanguliselt 30 000 võõrriigist pärit töölist. Kui sotsiaalteadlaste uuringud vastavad tõele, lahkub järgmisel aastal riigist veel 35 000 kätepaari.

«Inimesed reageerivad majanduses toimuvatele muudatustele,» ütles majandusanalüütik Jim Power, kelle hinnangul avalduvad sellised tendentsid eriti selgelt just Iirimaa-suguses väikeriigis.

Hinnanguliselt 16 protsenti Iirimaa kõigist töökohtadest hõivavad just võõrtöölised. Näiteks iga kolmas toiduainetööstuses töötav inimene on pärit välismaalt. Oluline on see seetõttu, et finantskriisi tõttu kärbitakse kõige rohkem töökohti just toitlustus-, ehitus- ja teenindussektoris.

Eestiga sarnase kinnisvarabuumi läbi elanud Iirimaal on töötuks jäämine tabanud ka ehitajaid. Samuti on sel aastal vähenenud riigi maksutulud, mistõttu on Iirimaa valitsusel tekkinud raskusi eelarve tasakaalu saamisega. Järgmise aasta eelarvepuudujäägiks ennustatakse koguni 80-120 miljardit krooni.

Tööjõuvoolavuse tõttu on Iirimaal vähenenud ka võõrtööliste rahvuslikud kokkusaamised ja kultuuriline tegevus. Vaatamata asjaolule, et ülemaailmne finantskriis mõjutab kõiki riike, on poolakad positiivselt meelestatud, sest paljud neist usuvad, et Poolast saab uus Iirimaa, mis mahajäänud provintsist euroliidu üheks rikkaimaks liikmeks tõuseb.

Paljud võõrtöölistest on pöördunud tagasi kodumaale. Näiteks Poola oodatav majanduskasv küündib sel ja ka järgmisel aastal viie protsendini. Ka töötusmäär on riigis märgatavalt vähenenud, ulatutes viimastel aastatel üheksa protsendini.

Tagasi üles