:format(webp)/nginx/o/2018/03/12/7680695t1h588e.jpg)
Briti peaminister Theresa May teatas esmaspäeval, et endine Vene topeltagent Sergei Skripal mürgitati Venemaal toodetud sõjaväele mõeldud närvigaasiga, nimetades Venemaa seotust mürgitamisega «väga tõenäoliseks».
May: endine spioon mürgitati Venemaal toodetud närvigaasiga (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On väga tõenäoline, et Venemaa kannab vastutust Sergei ja tema tütre Julia Skripali vastu sooritatud teo eest,» ütles May parlamendis. Ta lisas, et rünnakus kasutati Nõukogude Liidus külma sõja lõpus valmistatud sõjalise otstarbega närvigaasi Novitšok (новичок - uustulnuk).
«See oli kas Vene riigi otsene akt meie riigi vastu, või kaotas Vene valitsus selle potentsiaalselt katastroofiliselt kahjustava närvigaasi üle kontrolli ja lubas sellel sattuda teiste kätesse,» sõnas valitsusjuht esimeses avalduses pärast Skripalite mürgitamist 4. märtsil.
Kui Venemaa seotus peaks kinnitust leidma, käsitleb Suurbritannia vahejuhtumit Venemaa-poolse «ebaseadusliku jõukasutusena», lausus May ja andis Moskvale teisipäeva lõpuni aega avaldada Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) Novitšoki närvigaasiprogrammi üksikasjad.
Peaministri sõnul sobitub Salisburys korraldatud rünnak Venemaa agressiooni mustrisse ja Ühendkuningriigis resideeruv Vene suursaadik on kutsutud juhtunu kohta aru andma.
«Suurbritannia linnas mõrvakatse sooritamine relvana kasutamiseks mõeldud närvigaasi tarvitades ei olnud ainult rünnak Skripalite vastu. See oli hoolimatu ja hulljulge Ühendkuningriigi vastane akt, mis seadis ohtu süütud tsiviilisikud. Me ei salli sellist jultunud katset tappa meie pinnal süütuid tsiviilisikuid,» sõnas May.
Moskva nimetas May avaldust provokatsiooniks. «See on tsirkusetendus Briti parlamendis,» vahendasid Vene uudisteagentuurid välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova sõnu.Tema sõnul oli Briti peaministri avaldus osa «järjekordsest provokatsioonile toetuvast info- ja poliitilisest kampaaniast».
2010. aastal spioonide vahetuse tulemusena Vene vanglast vabanenud ja Suurbritanniasse saabunud Skripal (66) ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Loode-Inglismaal Salisburys teadvusetult, praegu on nad kriitilises seisundis haiglas. Politsei teatas hiljem, et neid mürgitati närvigaasiga.
Inglismaa peaarst teatas pühapäeval, et Salisburys asuvast Zizzi restoranist ja The Milli pubist leiti jälgi närvigaasist, millega Sergei Skripalit ja tema tütart Juliat rünnati.
Skripal mõisteti Venemaal 2006. aastal Suurbritannia heaks luuramises 13 aastaks vangi, kuid vabastati USA-Vene spioonivahetuse käigus 2010. aastal. Seejärel sai ta Suurbritannias varjupaiga ja tal on Salisburys elukoht.
Skripal tunnistas 2004. aastal pärast vahistamist Moskvas, et Briti eriteenistused värbasid ta 1995. aastal ja ta jagas neile informatsiooni Venemaa agentide kohta Euroopas, teenides oma teenuste eest üle 100 000 dollari.
Skripal töötas kuni erruminekuni 1999. aastal Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) heaks. Seejärel töötas ta 2003. aastani Vene välisministeeriumis ja suundus sealt ärimaailma.
2004. aastal kui Vene võimud Skripali vahistasid, kirjutas Vene meedia FSB-d tsiteerides, et tema tegevusest sündinud kahju võib võrrelda GRU polkovniku Oleg Penkovski tekitatud kahjuga. Penkovski luuras USA ja Suurbritannia kasuks ning hukati Nõukogude Liidus 1963. aastal.
Vahejuhtum sarnaneb Nõukogude Liidu Julgeolekuteenistuse (KGB) ja Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) endise töötaja Aleksandr Litvinenko tapmisega 2006. aasta novembris Londonis. Litvinenko mürgitati radioaktiivse polooniumiga.
Litvinenko põgenes 2000. aastal Suurbritanniasse ja sestpeale sai temast FSB ja Vene presidendi Vladimir Putini häälekas kriitik, kes süüdistas presidenti sidemetes organiseeritud kuritegevusega.
Briti kohtunik Robert Owen kirjutas 2016. aastal avaldatud raportis, et Putin andis tõenäoliselt isiklikult Vene eriteenistustele käsu Litvinenko tappa.
Oweni kohtujuurdluse ettekandest järeldus, et Suurbritannia peab Litvinenko tapmises süüdlasteks ärimees Dmitri Kovtuni ja nüüdset riigiduuma saadikut Andrei Lugovoid, kes kohtusid temaga kolm nädalat enne surma.