Saksamaal suri 96 aasta vanuses Natsi-Saksa mõjuvõimsa sõjaväestatud organisatsiooni Schutzstaffel (SS) kunagine ohvitser, «Auschwitzi raamatupidajana» tuntud Oskar Gröning, vahendas esmaspäeval sealne ajakirjandus.
Meedia: «Auschwitzi raamatupidajana» tuntud Gröning suri 96-aastasena (6)
12. märts 2018, 22:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannoveri prokuratuuri pressiesindaja sõnul teavitas Gröningi advokaat teda surmast, kuid ei kinnitanud seda ametlikult.
Saksa kohus mõistis 2015. aastal Gröningi neljaks aastaks vangi 300 000 juriidiliselt seotud mõrvajuhtumile kaasa aitamises.
Gröning, kes kehva tervise tõttu ei olnud veel karistuse kandmist alustanud, suri meedia andmeil reedel haiglas. Varem märtsis oli ta esitanud võimudele armuandmispalve.
Natside surmalaagri valvur ütles kahe aasta eest kohtunike poole pöördudes, et tal on väga kahju Auschwitzis kordasaadetu eest.
«Keegi ei tohtinuks Auschwitzis toimunus osaleda,» lausus kohtualune. «Ma tean seda. Kahetsen siiralt, et ei elanud varem selle äratundmise vääriliselt ja järjekindlamalt,» ütles ta.
Gröning oli eelnevalt kohtus omaks võtnu moraalse süü surmalaagri massimõrvade eest ja palus andestust. Samuti ütles ta toona, et oli 1942. aastal laagrisse saabumise järel ohvrite kallal toime pandud kuritegudest vapustatud ja taotles oma ülemustelt kolm korda rindele saatmist. Gröning sai enda sõnul loa rindele suunduda alles 1944. aasta sügisel.
Holokaustis ellujäänute ühendus tervitas kohtuotsuse järgses avalduses Gröningi süüdimõistmist, nimetades seda väga hilinenud sammuks teel õigluse poole.
Süüdistuse järgi töötas Gröning Poolas asunud Auschwitzi koonduslaagris 1944. aasta maist juunini valvurina. Sel ajal toodi laagrisse 425 000 Ungari juuti, kellest vähemalt 300 000 saadeti kohe gaasikambrisse.
Prokuröride sõnul oli Gröningi üheks ülesandeks koonduslaagri ohvritelt ära võetud raha kokku koguda ja selle üle arvet pidada, mistõttu ta sai «Auschwitzi raamatupidaja» hüüdnime.
Auschwitzis suri aastatel 1940-1945 ligikaudu 1,1 miljonit inimest, enamik neist Euroopa juudid. Laagri vabastas 1945. aastal Nõukogude armee.