NATO -le teeb muret Vene eksluuraja ründamine Suurbritannias (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jens Stoltenberg.
Jens Stoltenberg. Foto: Reuters/ScanPix

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles esmaspäeval, et alliansile teeb sügavat muret Vene endise topeltagendi ründamine Suurbritannias.

Ta märkis, et on sel teemal vestelnud Ühendkuningriigi ametiisikutega.

"Ühendkuningriik on väga väärtuslik liitlane ja see vahejuhtum valmistab NATO-le suurt muret. NATO hoiab ses küsimuses kontakti Briti võimudega," on öeldud Stoltenbergi büroo avalduses.

Briti peaminister Theresa May oli varem nimetanud väga tõenäoliseks Venemaa seotust oma endise luuraja mürgitamisega.

Moskva nimetas neid süüdistusi provokatsiooniks.

Sergei Skripali ja tema tütre Julia ründamine 4. märtsil on Moskva ja Londoni suhteid märgatavalt pingestanud.

May sõnul kasutati ründamiseks Nõukogude Liidus toodetud sõjaotstarbelist närvigaasi Novitšok.

"Igasuguse närvimürgi kasutamine on kohutav ja täiesti vastuvõetamatu," ütles Stoltenberg.

NATO peasekretäri jõuline avaldus on suurendanud spekulatsioone selle üle, et Ühendkuningriik kaalub NATO kollektiivkaitset puudutava artikkel viis käivitamist, mis käsitleb NATO ühe liikmesriigi ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu.

Kuid BBC andmeil on May valitsus eitanud kava seda klauslit rakendada ja otsib teisi viise Moskvale vastata.

May ütles, et Suurbritannia ootab teisipäeva õhtuks Venemaa valitsuselt täielikku selgitust.

Ilma usutava vastuseta käsitleb Suurbritannia May sõnul juhtunut Venemaa-poolse ebaseadusliku jõukasutusena ja rakendab kohaseid vastumeetmeid.

Peaminister märkis, et Salisburys korraldatud rünnak sobitub Venemaa agressiooni mustrisse ja Ühendkuningriigis resideeruv Vene suursaadik on kutsutud juhtunu kohta aru andma.

"Me ei salli sellist jultunud katset tappa meie pinnal süütuid tsiviilisikuid," sõnas May.

2010. aastal spioonide vahetuse tulemusena Vene vanglast vabanenud ja Suurbritanniasse saabunud Skripal (66) ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Loode-Inglismaal Salisburys teadvusetult, praegu on nad kriitilises seisundis haiglas. Politsei teatas hiljem, et neid mürgitati närvigaasiga.

Inglismaa peaarst teatas pühapäeval, et Salisburys asuvast Zizzi restoranist ja The Milli pubist leiti jälgi närvigaasist, millega ohvreid rünnati.

Skripal mõisteti Venemaal 2006. aastal Suurbritannia heaks luuramises 13 aastaks vangi, kuid vabastati USA-Vene spioonivahetuse käigus 2010. aastal. Seejärel sai ta Suurbritannias varjupaiga ja tal on Salisburys elukoht.

Skripal tunnistas 2004. aastal pärast vahistamist Moskvas, et Briti eriteenistused värbasid ta 1995. aastal ja ta jagas neile informatsiooni Venemaa agentide kohta Euroopas, teenides oma teenuste eest üle 100 000 dollari.

Skripal töötas kuni erruminekuni 1999. aastal Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) heaks. Seejärel töötas ta 2003. aastani Vene välisministeeriumis ja suundus sealt ärisse.

2004. aastal kui Vene võimud Skripali vahistasid, kirjutas Vene meedia FSB-d tsiteerides, et tema tegevusest sündinud kahju võib võrrelda GRU polkovniku Oleg Penkovski tekitatud kahjuga. Penkovski luuras USA ja Suurbritannia kasuks ning hukati Nõukogude Liidus 1963. aastal.

Vahejuhtum sarnaneb Nõukogude Liidu Julgeolekuteenistuse (KGB) ja Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) endise töötaja Aleksandr Litvinenko tapmisega 2006. aasta novembris Londonis. Litvinenko mürgitati radioaktiivse polooniumiga.

Litvinenko põgenes 2000. aastal Suurbritanniasse ja sestpeale sai temast FSB ja Vene presidendi Vladimir Putini häälekas kriitik, kes süüdistas presidenti sidemetes organiseeritud kuritegevusega.

Briti kohtunik Robert Owen kirjutas 2016. aastal avaldatud raportis, et Putin andis tõenäoliselt isiklikult Vene eriteenistustele käsu Litvinenko tappa.

Oweni kohtujuurdluse ettekandest järeldus, et Suurbritannia peab Litvinenko tapmises süüdlasteks ärimees Dmitri Kovtuni ja nüüdset riigiduuma saadikut Andrei Lugovoid, kes kohtusid temaga kolm nädalat enne surma.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles