/nginx/o/2018/03/15/7688199t1haf77.jpg)
Täna seitse aastat tagasi lahvatas Süüria konflikt, mis on toonud Euroopasse põgeniketulva.
Seitse aastat Süüria sõda: 350 000 hukkunut, 10 miljonit põgenikku (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüria koduõda algas 2011. aasta 15. märtsil, kui president Bashar al-Assadi juhitud valitsus hakkas maha suruma enamjaolt rahumeelseid aktiviste. Nüüdseks on sõda killustunud mitmetasandiliseks rahvusvaheliseks konfliktiks, mis on hävitanud riigist suure osa.
Rahvusvahelised püüdlused sõda lõpetada on järjepidevalt läbi kukkunud. Sõjas on surma saanud üle 350 000 inimese, rohkem kui pool Süüria sõjaeelsest 20 miljoni pealisest elanikkonnast on pidanud oma kodust põgenema.
Viimastel kuudel varises rahvusvahelise pealetungi tõttu kokku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) niinimetatud kalifaat ja eri maailma riigid üritavad sestsaadik suurendada Süürias oma mõjuvõimu. Türgi piirab Afrini linna Süüria põhjaosas ning Venemaa toetatud Süüria valitsusväelased sooritavad Damaskuse lähistel pealetungi mässuliste enklaavile.
Konflikti tagajärjel on Süüria killustunud ka etnilisi piire pidi. Kirde-Süürias kontrollivad kolmandikku riiki kurdid ning Türgi toetatud araabia mässulised loovad Loode-Süürias oma enklaavi.
Kuidas konflikt algas?
Juba enne laiaulatuslike protestide algust kurtsid süürlased suure tööpuuduse, korruptsiooni ja poliitiliste vabaduste puudumise üle Bashar al-Assadi võimu all, kes sai Süüria etteotsa pärast oma isa Hafez al-Assadi surma 2000. aastal.
2011. aasta märtsis puhkesid araabia kevade innustusel demokraatiat nõudnud meeleavaldused Lõuna-Süüria linnas Daraas. Kui võimud kasutasid protesti maha surumiseks vägivalda, laienesid meeleavaldused üle kogu Süüria.
Meeleavalduste laienemisele vastas al-Assad veelgi jõulisemalt. Opositsiooni toetajad asusid seepeale end relvastama, et esialgu ennast kaitsta ja hiljem hakati ründama ka oma kodukandi julgeolekujõude.
Vägivallalaine arenes kiiresti kodusõjaks.
Kui palju on sõjas kannatanuid?
/nginx/o/2018/02/02/7538553t1h8730.jpg)
Suurbritanniast koordineeritud Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmeil oli tänavu märtsiks saanud konfliktis surma 353 900 inimest, neis 106 000 tsiviilisikud.
Lisaks sellele on 56 900 inimest kadunud ning ilmselt surnud.
Vaatluskeskuse hinnangul ei sisalda need andmed umbes 100 000 surnut, kelle hukkumist pole registreeritud.
Süüria Vägivalla Dokumenteerimise Keskus, mis tugineb riigis tegutsevate vabatahtlike andmeile, oli tänavu veebruariks registreerinud 185 980 lahingutegevusest tulenevat surma, neist 119 200 tsiviilisikud.
Lisaks sadadele tuhandetel hukkunutele on 1,5 miljonit süürlast vigastuste tõttu erivajadusega, sealhulgas 86 000 inimest on kaotanud jäseme.
ÜRO hinnangul vajab 13,1 miljonit inimest Süürias tänavu humanitaarabi. Seejuures elab 3 miljonit inimest sissepiiratud või raskesti ligipääsetavates piirkondades.
Mille nimel sõditakse?
Juba ammu ei käi võitlus nende vahel, kes on Bashar al-Assadi poolt ja kes vastu. Konfliktis osaleb terve rida rühmitusi, kellest igaühel on oma eesmärk. Rühmitusi on süüdistatud Süüria eri usugruppide vahel vaenu õhutamises, mängides sunnimoslemitest enamust šiiitide hulka kuuluvate alaviitide vastu, kelle sekka kuulub ka al-Assad.
Usuvastuolud on lubanud võimu haarata äärmusrühmitustel nagu ISIS ja al-Qaeda.
Süüria kurdid loodavad konfliktis saavutada õigust omavalitsusele.
Millised välisjõud osalevad konfliktis?
/nginx/o/2018/03/15/7687915t1hf44a.jpg)
Venemaa – Venemaal olid sõjaväebaasid Süürias juba enne kodusõja algust. 2015. aastal alustas Venemaa al-Assadi toetuseks õhurünnakuid ja kallutas sellega vaekausi valitsuse kasuks. Kuigi oma sõnul ründab Venemaa vaid terroriste, on vaatlejate hinnangul nende nende tegevuses surma saanud võitlejaid igast rühmitusest ja ka tsiviilisikuid.
Iraan – Riik on väidetavalt aidanud al-Assadit sadade sõjaväelaste Süüriasse saatmisega ja kulutanud Süüria valitsuse toetamiseks miljardeid dollareid.
USA, Suurbritannia, Prantsusmaa jt – Lääneriigid on pakkunud abi erinevatele nn mõõdukatele mässuliste rühmitustele. Koalitsiooniväed on korraldanud alates 2014. aastast õhurünnakuid ISISe positsioonidele ning aidanud Süüria Demokraatlikel Vägedel (SDF) võidelda džihhadistidega.
Türgi – Türgi on pikalt toetanud Süüria mässulisi, lootes, et viimased aitavad riigil ohjata kurdi võitlejaid.
Saudi Araabia – Riik on relvastanud ja rahastanud mässulisi, et vähendada Iraani mõju piirkonnas.
Iisrael – Riik on korraldanud õhurünnakuid, et takistada Iraani relvasaadetisi Hezbollah'le Süürias.
Kuhu on süürlased sõja eest pagenud?
Vähemalt 6,1 miljonit süürlast on põgenenud oma kodust ja elab nüüd mujal Süürias, lisaks on 5,6 miljonit inimest põgenenud välismaale. Viimastest 92 protsenti on pagenud naaberriikidesse Liibanoni, Jordaaniasse ja Türgisse.