Ukraina rahvuskangelast süüdistatakse parlamendis plahvatuse kavandamises

Nadia Savtšenko eile Ukraina ülemraadas. Riigi prokuratuur süüdistab endist sõjaväelast terrorirünnaku kavandamises. Foto: GENYA SAVILOV/AFP

Ukraina peaprokurör esitas taoltluse vabastada rahvuskangelase staatuses endine lendur ja praegune raadasaadik Nadia Savtšenko saadikupuutumatusest, et teda oleks võimalik parlamendile terrorirünnaku kavandamise eest arreteerida.

«Saatsime ülemraadasse dokumendid Savtšenko kohta,» teatas neljapäeval Twitteris peaprokuröri pressiesindaja Larõssa Sargan, lisades fotokoopia pöördumisest ülemraada esimehe Andri Parubi poole.

Peaprokuröri Juri Lutsenko kirjas seisis: «Saadan kehtivate seaduste kohaselt klooskõlastamiseks nõusolekutaotluse Ukraina rahvasaadiku Savtšenko kriminaalvastutusele võtmiseks, kinnipidamiseks ja tõkendmeetmena vahi alla võtmiseks.»

Lisaks taotlusele esitas peaprokurör ülemraadale 172-leheküljelise põhjendusmaterjali.

Lutsenko sõnul on neil olemas tõendid selle kohta, et Savtšenko valmistas ette terrorirünnakuid, sh plahvatust ülemraada istungisaalis.

«Juurdlusel on ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et Savtšenko isiklikult kavandas, isiklikult värbas, andis isiklikult juhendeid, kuidas korraldada siin terrorirünnak, selles samas saalis. Hävitada kahe granaadiga kaks parlamendisaali looži, tulistada miinipildujast parlamendi kuplit ja automaatidest neid, kes ellu jäid,» ütles Lutsenko.

Endine piloot Nadia Savtšenko saabub neljapäeval küsitlemisele Ukraina julgeolekuametisse. Foto: Pyotr Sivkov/TASS/Scanpix

Lendurist Nadia Savtšenkost sai Ukraina kangelane, kui ta läks 2014. aasta 17. juunil kaduma jalaväelasena Ida-Ukrainas Donetski oblastis võideldes.

Tema läheduses said mortiiritabamusest surma kaks Vene telereporterit: Anton Vološin ja Igor Korneljuk. Enda sõnul ruttas Savtšenko piirkonda selleks, et kontrollida, kas mässuliste tules pihta saanud soomukite meeskondades leidub ehk haavatuid. Naise võtsid kinni niinimetatud Donetski Rahvavabariigi separatislikud võitlejad; Savtšenko sõnul olid nad teda plaanipäraselt varitsenud.

Kolm nädalat hiljem istus Savtšenko juba Lõuna-Venemaal Voronežis asuvas vanglas.

«See oli inimrööv,» kirjeldas naine hiljem oma teekonda, mille käigus pidi ta liikuma kinniseotud silmadega. Vene süüdistajad väitsid aga, et naine ületas piiri vabatahtlikult ning ta arreteeriti alles seejärel, kui ta oli pagulasstaatuse saamiseks esitanud oma dokumendid ja ametnikud ta ära tundsid.

Savtšenkole esitati süüdistus: ta olevat edastanud lahinguväljal koordinaate, mille järgi suunata mürsurahe Vene ajakirjanike peale. Ukrainlanna ja tema advokaadid väitsid aga, et ta ei sattunud Vološini ja Korneljuki asukohale ligilähedalegi. Pealegi olevat naine võetud kinni tund aega enne mortiirirünnaku algust.

Ehkki Savtšenko ja tema advokaadid üritasid seda tõendada temaga kaasas olnud mobiiltelefoni andmete abil, määrati ta süüdi vihkamisel põhinevas mõrvas ning illegaalses piiriületuses.

Venemaa vabastas Savtšenko pea kaks aastat hiljem pärast ulatuslikku rahvusvahelist survet. Vastukaubana saatis Ukraina üle põhjapiiri tagasi kaks Luganski oblastis kinni nabitud Vene sõjaväelast.

Savtšenko valiti raadasse juba ajal, kui ta viibis Venemaal vangistuses.

2016. aasta lõpus asutas ta Ukrainas opositsiooniliikumise ning läinud suvel väljendas ta soovi kandideerida Ukraina presidendiks.