/nginx/o/2011/05/20/590706t1h3285.jpg)
Soome energiaspetsialist professor Peter Lund teeb ametnikele etteheiteid selle pärast, et tuumaelektrijaamade haavatavusest terrorismi ja sõja seisukohast vaadatuna on seni vaikitud.
Professor: tuumaenergia muudab Soome kergesti haavatavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aalto ülikoolis töötava professor Lundi selgituse järgi muudab uute tuumareaktorite ehitamine Soome elektrivarustussüsteemi paralüseerimise varasemaks lihtsamaks, vahendas YLE.
Elektritootmise keskendumine tuumajaamadesse tekitab muret ka siseministeeriumile.
Jaapani Fukushima tuumajaamas juhtunud õnnetus, mille põhjuseks oli tugev maavärin, muutis tuumaenergiaga seotud ohud kõneaineks üle kogu maailma, kuid Soomes elatakse spetsialisti sõnul endiselt nagu paradiisisaarel.
Professori arvates pole Soome ametivõimud pööranud piisavalt tõsist tähelepanu asjaolule, et tuumajaamast võiks kujuneda rünnaku sihtmärk.
«Energiatootmise koondumise ja tuumajaamade suurtest ohtudest on Soome väga vähe räägitud, õieti pole see kõneaineks olnudki. On lähtutud sellest, et kui kõik läheb hästi, siis probleeme pole,»
Lund hoiatas, et Soomes võiks näiteks Loviisa tuumajaama tabanud rünnak halvimal juhul jätta pimedusse Helsingi ja selle lähiümbruse.
Professor tuletas meelde, et pärast uute reaktorite valmimist ehk siis umbes 20 aasta pärast koondub enam kui pool Soome elektritootmisest kolme kohta.
Spetsialist hoiatas, et Soome ühiskonnale saab anda hävitava paugu elektrisüsteemi rünnates kiiresti ja lihtsalt.
Siseministeeriumi kinnitusel on sellised ohud võetud teadmiseks. Näiteks Olkiluotos toodetud elektri jõudmine üleriigilisse elektrivõrku ei lõpe ühe liini katkemisega.
Ministeeriumi osakonnajuhataja Janne Koivukoski tunnistab, et energiatootmise koondumisel on ohud täiesti olemas.
Euroopa Liidus on arutusel küsimus, et kas regiooni tuumaelektrijaamu tuleks lisaks loodusõnnetustele testida ka võimalikke terrorirünnakuid arvestades.
Professor Lundi hinnangul tähendaks korralik valmisolek terrorirünnakuks Soomele 5-6 miljardi euro suurust lisaväljaminekut.
«See number põhineb tähelepanekutel, et pärast suuri tuumajaamaõnnetusi on karmistatud turvaeeskirju ja pärast seda tõstetud tuumaenergia hinda. Pärast Harrisburgi ja Tšernobõli õnnetusi kerkis tuumaenergia hind rahvusvaheliste arvestuste järgi 30-40 protsenti,» selgitas Lund.