Colombias tapeti eelmisel aastal 84 inimõigusaktivisti

Colombia merejalaväelased narkolabori läbiotsimisel.

FOTO: HO/AFP

Colombias tapeti eelmisel aastal 84 inimõigusaktivisti, selgus reedel avaldatud ÜRO värskest raportist.

Raporti kohaselt on inimõigusaktivistid ja kogukonnaliidrid sihtmärgiks võtnud narkokurjategijad ja väiksemad mässuliste rühmitused, mis üritavad üle võtta ebaseaduslikke ärisid, mida varem kontrollis vasaksisside rühmitus Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC).

Raportist selgub, et aktivistid sattusid kurjategijatega konflikti toetades põllumajandusreforme, mille eesmärgiks on muu hulgas kokaistanduste põllumaaks muutmine.

Colombia valitsus ja riigi viimane suurem sissirühmitus Rahvuslik Vabastusarmee (ELN) jätkasid Ecuadori pealinnas neljapäeval enam kui kahe kuu pikkuse vaheaja järel rahukõnelusi. Colombia president Juan Manuel Santos andis läbirääkijatele käsu ELN-iga kõnelusi jätkata esmaspäeval.

Santos, kes lahkub augustis pärast kaht nelja-aastast ametiaega võimult, soovib saavutada ELN-iga sarnase leppe, nagu 2016. aastal kunagise riigi suurima sissirühmitusega Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC), mis on praeguseks relvad maha pannud ja erakonnaks muutunud.

Innukalt ka uimastiäri ajanud sissidest jäi maha võimutühik, mida üritavad täita mitmesugused kuritegelikud ühendused.

Tagasi üles
Back