Miami sillavaringus võis olla süüdi ehitusfirma ja kohalike ametkondade lohakus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kukku kukkunud Miami jalakäijate sild.
Kukku kukkunud Miami jalakäijate sild. Foto: JOE RAEDLE/AFP/Scanpix

Eile alustati kriminaaljuurdlust kuus inimelu nõudnud Miami sillavaringu osas. Telefonisalvestiselt selgub, et kaks päeva enne traagilist õnnetust oli Florida transpordiameti insener sillakonstruktsiooni osas ehitusfirmat hoiatanud.

Kaks päeva enne Miami sillavaringut jättis insener W Denney Pate ehitusfirmale häälsõnumi: «Ma helistan, et jagada informatsiooni FIU jalakäijate silla osas ja öelda, et konstruktsiooni põhjapoolsel küljel on märgata mõranemist.»

Samas märkis insener, et tema arvates ei kujuta mõra endast otsest ohtu, kuid see tuleks sellest hoolimata ära parandada.

Sõnumi saanud Florida transpordiameti töötaja ei viibinud väidetavalt sel ajal tööl ja kuulis häälsõnumit alles pärast sillavaringut.

Lisaks kuuele hukkunule viibib sillavaringuga seoses Kendalli piirkonnahaiglas ravil veel kümme inimest, kellest kaks on kriitilises seisundis.

Sild, mis oleks pidanud järgmise aastani suletuks jääma, oli ehitatud eesmärgiga muuta ohutumaks üliõpilaste liiklemine, kes ületasid kooli pääsemiseks ühte riigi suurima liiklusega kiirteed.

Miami politseijaoskonna ülema Juan Perezi sõnul tegeletakse õnnetuse iga aspekti uurimisega.

«Me peame seisma silmitsi tõsiajaga, et kuskil protsessis tehti hooletusvigasid,» märkis Perez. «Juurdlus aitab välja selgitada, kas keegi on selle eest vastutav. See on ilmselgelt ikkagi õnnetus. Kuid me peame välja selgitama, kas keegi võis sellesse panustada.»

Töötajad olid õnnetuse hetkel teostamas silla pingetaluvuse katset. Politseiülema sõnul oleks selleks ajaks tulnud liiklus silla alt kulgeval maanteel peatada ning juurdlusega üritatakse välja selgitada, miks seda ei tehtud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles