Wagneri palgasõdurid: pole mingit Süüria sõda, on ainult sõda Venemaa ja USA vahel

Vene sõdurid Damaskuse lähedal.

FOTO: LOUAI BESHARA/AFP/Scanpix

Süürias võitlevad Vene palgasõdurid tunnistavad, et ei ole riigis raha ega Bashar al-Assadi aitamise nimel, vaid et esindada oma riiki sõjas Ameerika Ühendriikide vastu.

«[Süürlased] ei kannata Assadi,» sõnas üks palgasõdurite komandör RFE/RL-ile. «Tõesti. Ainult väike protsent elanikkonnast toetab teda, teised on tema vastu. Ainult Putin toetab teda. Venemaa teotab teda – mitte keegi teine.»

Kuid Wagneri ülema sõnul on nende tegevusel ka suurem motivatsioon: «Kui sa võitled Vene lipu all, Vene relvadega, siis isegi kodust 10 000 kilomeetri kaugusel hallitanud toitu süües võitled sa Venemaa eest.»

«Ei ole mingit Süüria sõda. Ei ole Ukraina sõda. On ainult sõda Vene Föderatsiooni ja Ühendriikide vahel,» lisas palgasõdurite komandör.

Eelmisel kuul hukkus Süürias USA õhulöögis väidetavalt ligi 200 Vene palgasõdurit, kes olid erafirma ChVK Wagner palgal.

Wagnerlaste muutunud roll

RFE/RL sai anonüümsuse tingimusel rääkida kolme Wagneri komandöriga, kes on võidelnud nii Süürias kui enne seda ka Ida-Ukrainas. Nende endiste Nõukogude armee veteranide sõnul on elu Süürias üsna karm.

Vene portaali Fontanka andmetel saabus esimene 267-pealine Wagneri üksus Süüriasse 2013. aastal. Nende ametlik ülesanne oli valvata naftatehaseid, kuid peagi haarati nad lahingutegevusse ja üksus kandis raskeid kaotusi.

2013. aasta oktoobris Moskvasse naastes vahistati nende juhid ja mõistati kolmeks aastaks ebaseadusliku palgasõdurite vahendamise eest vangi.

Sellegipoolest hakkas Vene võimude peas idee palgasõdurite kasutamisest idanema ning 2014. aastal Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina separatistliku sõja ajal alustas Vene ja Nõukogude armee ohvitser Dmitri Utkin koos teistega paramilitaarsete üksuste moodustamist.

«2014. aastal võitles (Ukraina separatistlik sõjaväejuht Igor Grikin) Strelkov Slovjanski juures ja paljud tahtsid talle appi minna,» sõnas üks Wagneri komandöridest.

Palgasõdurid alustasid koostööd Vene sõjaväega ning said koolitust Doni äärses Rostovis. Käske said nad eriteenistuste ohvitseridelt ja kaitseministeeriumilt. 2014. aasta juuniks olid esimesed 250-pealised palgasõdurite grupid juba Ukrainasse jõudnud.

«Põhimõtteliselt olid nad kompanii suurused taktikalised üksused,» sõnas üks komandör. «Toona ei olnud mingeid sõjaväelisi lepinguid, aga inimesed said tasu õigeaegselt.»

Ohtlikud elemendid hakklihaks

Ühe Ukrainasse saadetud üksuse juht oli Utkin, kes võitles nime all Vagner. «Vagner on julm tegelane,» märkis üks komandöridest. «Ta ei ole rumal.» Tema sõnul on Utkini õlale tätoveeritud svastika, ta kannab sarvedega kiivrit ja praktiseerib teatud paganlikku usku.

Wagneri üksuste tegevus Süürias sai alguse 2015. aastal. Praeguseks on riigis mitu Vene palgalisi sõdureid vahendavat firmat, kuid ainult Wagner osaleb otseses lahingutegevuses.

RFE/RL-i allikate väitel on Süürias umbes 2000 Wagneri sõdurit, kuid meedias on spekuleeritud ka 4000 inimesega. Wagnerlased võitlevad koos 300-pealise Karpatõ-nimelise üksusega, mis on moodustatud peamiselt Ukraina kodakondsusega kasakatest.

Viis Wagneri üksust ja Karpatõ on tihedalt koordineeritud Vene sõjaväega.

«Igal kompaniil on ühendus Wagneri peakontoriga ja seal on ka Vene sõjaväeohvitser,» märkis üks komandöridest, kelle sõnul ei osale Wagner täiemahulistes sõjaväeoperatsioonides, vaid pigem laiendab mõjutsoone.

«Nad hõivavad territooriumi – reeglina nafta- ja gaasimaardlaid – ja siis valvavad neid,» selgitas komandör. «Nad saavad selle eest palka. Kuid on võimatu kontrollida naftavälja, kui 500 meetri kaugusel on vaenulikud jõud, seega tuleb nad jõuga välja ajada.»

Ametlikult allkirjastavad wagnerlased lepinguid nafta- ja gaasiväljadel tsiviilisikutena töötamiseks.

Palgasõdurid võivad teenda kuus umbes 2600 eurot, kolme kuu pärast saab aga juba sajaprotsendilist boonust ja palka tõstetakse kuni neli korda. Komandöride palk on veel kolm korda suurem. Kuid need, kes soovivad tagasi pöörduda, saadetakse varustusjaamadesse tuhande rubla eest päevas kaste tõstma.

RFE/RL-iga rääkinud komandöride sõnul on Süürias hukkunud ligi 400 venelast, kuid mitte kõik hukkunud plagasõdurid ei ole tagasi Venemaale saadetud.

«On kuulujutt, et Wagner on niinimetatud hakklihamasina projekt. Mida teha nendega, kes Donbassis võitlesid? Esimese laine idiootidega, kes on tõelised ideoloogid? Need on jubedad inimesed, kes võivad ühiskonda häirida. Nad võivad tekitada pahandust nagu pärm leivas. Kuid Süürias saavad nad teenida riigi huve ja samal ajal saab ka pärmist lahti. Seda ütlevad mõned inimesed. Ja ilmselt on selles ka terake tõtt,» sõnas komandör.

Probleemid varustusega

Varem olid wagnerlased hästi varustatud. Nende teenistusse anti kasutatud Vene sõjaväetehnikat nagu tankid T-90 ja T-71 ning soomusautod.

Üks komandör meenutab Tartusi sadamas 120-millimeetriste mürsukestade mahalaadimist, mille aegumiskuupäev oli 1986. aastal. Kasti tõstes kukkusid sel sangad küljest ja kast pudenes laiali.

2016. aastal leidsid Wagneri ülema ning Putini liitlase Jevgeni Prigožini ja kaitseminister Sergei Šoigu vahel aset eriarvamused, mille tagajärjel wagnerlased jäid ilma tankidest ja paremast relvastusest. Nüüd tegutsevat nad peamiselt Süüria relvadega.

Ähvardav tulevik

«Ees on veel palju võitlusi. Varsti ootab Liibüa. Wagner on juba Sudaanis,» märkis komandör.

«Putin selgitas kõigile, et parem seadke end valmis,» lisas komandör presidendi aastapäevakõnele viidates. «See oli hea kõne ja oli viimane aeg, et keegi ütleks – aitab! Ma nõustun sellega täielikult, me ei saa igavesti kaitses mängida. Kas mingi punt geisid tuleb Venemaa sugusele maailmajõule ütlema, kuidas asjad peaksid olema?»

«Kui me peame Ameerikaga võitlema, siis me võidame,» teatas komandör. «Nad ei tea, kuidas võidelda. Nagu Putin ütles, võib leiutada igasugu rakette, kuid ei saa leiutada inimesi, kes meil on. Meie inimesed – nemad teavad, kuidas end ohverdada.»

Tagasi üles