Venemaa tõkestab valimisvaatlejate tegevust ja kutsub külla libaeksperdid (6)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korrakaitsja Moskva valimisjaoskonda valvamas.
Korrakaitsja Moskva valimisjaoskonda valvamas. Foto: VASSILI MAXIMOV/AFP/SCANPIX

Vahetult enne Venemaa presidendivalimisi on politsei asunud piirama valimisvaatlejate ligipääsu jaoskondadele, juhtiva järelvalveorgani tööluba peatati aga sootuks.

«Sa ei tohiks seda üritust siin korraldada, muidu satud veel pahandustesse,» sõnas politsei lepingut puruks käristades kinnistu omanikule, kus tegutseb Vene sõltumatu vabaühendus Golos.

Kõnealune «üritus» oli homseks kavandatud valimisrikkumiste kõnekeskus. Valitsus on oma osalust juhtumis eitanud.

Homsete valimiste tulemus ei üllata ilmselt mitte kedagi ja võitu vormistav Valdimir Putingi pole valimiskampaaniale eriti aega viitsinud kulutada.

Tulisem heitlus käib aga valimiste jälgimise ja hääletusaktiivsuse ümber. Opositsiooniliider Aleksei Navalnõi on kutsunud üles valimisi boikoteerima, Kreml aga soovib saavutada võitu legitiimse valijate aktiivsusega.

Viimastel nädalatel on politsei murdnud sisse mitmetesse Navalnõi kampaaniakontoritesse, et konfiskeerida dokumente, mis lubavad valimisjaoskondasid külastada.

Eile sekkus asja riiklik valimiskomisjon. «Me ei loo kellelegi mingeid barjääre ega luba ka seda teha,» sõnas politseid manitsev valimiskomisjoni juht Ella Pamfilova.

Samal ajal on Vene valitsus kutsunud valimisi jälgima sadu sõbralikke poliitilisi jõudusid, et rahvusvahelist heakskiitu kinnitada.

Sel nädalal teatasid okupeeritud Krimmi ametnikud, et ootavad külla Saksa vasakäärmuslaste Die Linke delegatsiooni, mida juhib partei esimees Andreas Maurer. Samuti peaks Krimmi sõitma organisatsiooni Norra Rahvadiplomaatia asutaja Handrik Weber.

Poliitiliste ääremängijate roll Krimmis on selge – kinnitada Vene valimiste legitiimsust.

«Krimmi tulevad presidendivalimisteks ka vaatlejad Norrast ja Saksamaalt,» kuulutas sel nädalal Rossiskaja Gazeta, mainimata, et EL-i ja OSCE vaatlejad poolsaarele ei sõida.

See-eest vaatleb valimisi enam kui 300 «mainekat välispoliitikut», teatas Vene riigiduuma välisasjade komitee esimees Leonid Slutski. Nende seas endine Euroopa Parlamendi saadik Pedro Agramunt, kellelt peale Süüria president Bashar al-Assadiga kohtumist saadikukoht ära võeti. Samuti Jordi Shukla, kes Agramuntiga Süürias käis.

Delegatsiooni kõige kõrgetasemelisem esindaja on Prantsuse poliitik Thierry Mariani, keda nähakse riigi venemeelse lobitöö mitteametliku liidrina. 2015. aastal juhtis ta Prantsuse poliitikute vastuolulist visiiti Krimmi poolsaarele.

«Enamik inimesi, keda me kohtasime, paistavad olevat õnnelikud tagasi Venemaal olles,» märkis Mariani toona pressikonverentsil.

Kremli õnnistuseta tegutsevate vaatlejate elu on aga keerulisem. Siberi Kemerovo linnas tegutsev Navalnõi toetaja Ksenia Pahhomova vahistati eelmisel nädalal Moskvasse saabudes. Kummalisel kombel ei paistnud korrakaitsjatel olevat aimugi, et ta oli saabunud valimiskomisjoniga kohtuma ja pärast dokumentide läbivaatamist lasti ta vabadusse.

Navalnõi Moskva peakontoris anti sel nädalal umbes 150-pealisele toetajaskonnale järgnevad juhised: «Teie eesmärk on lugeda javkat,» ehk siis valimisosalust.

Kõigile anti juhised lisada telefoni sõnumirakendusele kontaktiks «javkabot», mille idee on lihtne – kui lugeda üle iga füüsiliselt hääletamas käinud inimene, on võimudel keeruline numbritega mängida ja valimisaktiivsust tegelikust suuremana näidata.

Kommentaarid (6)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles