Putin valiti ülekaaluka enamusega neljandaks ametiajaks (63)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Venemaa pühapäevased presidendivalimised võitis ülekaalukalt praegune riigipea Vladimir Putin, kellele see saab olema neljandaks ametiajaks.

Vene presidendivalimised võitis Vladimir Putin, keda toetas 76,67 protsenti valijatest, teatas Venemaa keskvalimiskomisjon täna.

Putin saavutas seekordsetel valimistel oma parima tulemuse, teatasid valimisametnikud, kui loetud oli 99,8 protsenti häältest.

Kui loetud oli 99 protsenti häältest, oli komisjoni teatel teisel kohal kommunistide kandidaat Pavel Grudinin 11,82 ja kolmandal liberaaldemokraatide juht Vladimir Žirinovski 5,68 protsendiga häältest.

Mitteparlamendiparteide kandidaatidest oli edukaim Ksenia Sobtšak (Kodanikualgatus), keda toetas 1,66 protsenti hääletanuist.

Järgnesid Jabloko esindaja Grigori Javlinski 1,04, Boriss Titov (Kasvupartei) 0,75, Maksim Suraikin (Venemaa kommunistid) 0,68 ja Sergei Baburin (Rahvaliit) 0,65 protsendiga häältest.

Pärast 95 protsendi protokollide kokkulugemist oli valimisosalus 67 protsenti ehk poolteist protsenti enam kui 2012. aasta presidendivalimistel.

Opositsioon on teatanud hulgalistest rikkumistest.

Venemaad pea kaks kümnendit valitsenud Putini vastu seadis end üles seitse kandidaati, kuid tema häälekaimal kriitikul Aleksei Navalnõil keelati õiguslikele põhjustele viidates kandideerida. Lõplik valimistulemus ei ole seejuures hetkegi kahtluse all olnud.

Kreml loodab suurele valimisosalusele, mis annaks Putinile suurema legitiimsuse ajal, mil Venemaa on sattunud maailmas üha suuremasse isolatsiooni seoses spioonimürgitamisskandaaliga Suurbritannias ja USA uute sanktsioonidega.

Valimisõigus on ligi 107 miljonil Venemaa kodanikul, kellest keskvalimiskomisjoni andmeil andis oma hääle üle 60 protsendi.

Jaoskondades korraldati valijate meelitamiseks selfie-võistlusi, loose, toidufestivale ja meelelahutusi lastele.

Opositsiooniajalehe Novaja Gazeta andmeil avaldati paljudele riigi- ja erattevõtete töötajaile valimistele minemiseks survet, üliõpilasi aga ähvardati mitteosaluse korral probleemidega eksamitel.

Navalnõi, kelle hinnangul on valimised pettus, saatis üle kogu riigi 33 000 vaatlejat, et tõestada, kuivõrd ametlikud osalustulemused erinevad vaatlejate omadest. Navalnõi sõnul on seekordsetel valimistel rikkumised pretsedenditud.  

Tema advokaadi Ivan Ždanovi sõnul oli tegelik valimisosalus Moskva jaoskondade sulgemise ajaks üle kogu riigi 55 protsenti.

Massilistest rikkumistest, nagu näiteks korduv hääletamine ja Putini pooldajate bussiga kohalevedamine, teatas ka sõltumatu valimisvaatleja Golos.

Üks valimiskomisjoni liige Dagestanis, kus ametlik osalus on traditsiooniliselt kõrge, teatas, kuidas jaoskonda sisenes umbes 50 meest ja ründas vaatlejat, enne kui pataka hääletussedeleid valimiskasti toppis.

Kuid valimiskomisjon lükkas enamiku taolisi kurtmisi tagasi, öeldes, et vaatlejad tõlgendavad nähtut valesti.

Sestsaadik, kui Putin 2000. aastal esmakordselt presidendiks valiti, on ta haaranud maailma suurima riigi üle pea täieliku võimu, suukorvistades opositsiooni, viies televisiooni riigi kontrolli alla ja karmistades Moskva positsiooni rahvusvaheliselt.

65-aastane endine KGB ohvitser kasutas üldiselt loidu valimiskampaaniat selleks, et rõhutada Venemaa rolli maailma suurjõuna, kiideldes riigi uute väidetavalt tabamatute tuumarelvadega.

Moskvas häält andes ütles Putin, et on rahul igasuguse tulemusega, mis annab talle õiguse presidendina jätkata.

«Ma olen kindel, et minu pakutud programm on õige,» ütles riigipea, kes on juba praeguseks kauaaegseim Venemaad või Nõukogude Liitu valitsenud liider pärast Stalinit.

Enamik uudisteagentuuriga AFP rääkinud inimesi ütles end olevat hääletanud Putini poolt, keda nad kiitsid stabiilsuse ja rahvusliku uhkuse taastamise eest pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

«Loomulikult hääletasin ma Putini poolt, ta on liider,» ütles 65-aastane endine raamatupidaja Olga Matjunina. «Pärast Krimmi tagasitoomist sai temast minu jaoks kangelane.»

Eile möödus ka neli aastat päevast, mil Putin allkirjastas dokumendi, mis kuulutas Krimmi Venemaa osaks. See samm käivitas Kremli-meelse mässu Ida-Ukrainas, kus praeguseks on konfliktis hukkunud üle 10 000 inimese.

Valimiste eel puhkes Venemaal uus kriis Läänega, kui Suurbritannia seostas Putinit endise topeltagendi Sergei Skripali ründamisega Nõukogude Liidus toodetud närvimürgiga.

London saatis välja 23 Vene diplomaati, millele järgnes samasugune vastusamm Moskva poolt. Samuti sel nädala kehtestas Washington Venemaale uued sanktsioonid seoses katsega mõjutada USA 2016. aasta valimiste tulemusi.

Putini lõppevat ametiaega on ilmestanud opositsiooni mahasurumine pärast massimeeleavaldusi, Ukraina konflikt, sõjaline sekkumine Süürias ja Lääne sanktsioonid, mis langetasid elustandardit.

President lubas kasutada oma neljandat ametiaega, et saada jagu tervest reast siseriiklikest probleemidest, nagu ulatuslik vaesus ja vilets tervishoid.

Kommentaarid (63)
Copy
Tagasi üles