Kataloonia parlament hääletab uue presidendi üle (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Oriol Junqueras, Carles Puigdemont ja Jordi Turull.
Oriol Junqueras, Carles Puigdemont ja Jordi Turull. Foto: IVAN ALVARADO/REUTERS/Scanpix

Kataloonia parlament hääletab neljapäeval uue kandidaadi üle piirkonna presidendiks, Jordi Turulli kandidatuurist teatas kolmapäeval parlamendi spiiker Roger Torrent.

«Ma teen kojale ettepaneku, et Jordi Turull oleks presidendikandidaat,» lausus Torrent ajakirjanikele veidi pärast seda, kui Turull oli saanud kutse reedeks kohtusse ilmuda.

Kataloonia valitsuse endine pressiesindaja on uurimise all seoses Kataloonia iseseisvuspürgimistega, kuid viibib kautsjoni vastu vabaduses.

Turull oli kolmas Kataloonia tagandatud presidendi Carles Puigdemonti erakonna Üheskoos Kataloonia Eest (Junts per Catalunya) nimekirjas detsembris toimunud valimistel, kus iseseisvusmeelsed säilitasid oma absoluutse enamuse parlamendis.

Ülemkohus kutsus Turulli ja teised Kataloonia separatistlikud juhid juurdlusega seoses reedeks välja, et öelda neile täpselt, milles neid süüdistatakse.

AFP käsutusse jõudnud kohtudokumentide põhjal otsustab kohtunik ühtlasi, kas saata Turull ja teised tagasi vanglasse.

Puigdemont kolis Belgiasse pärast seda, kui Kataloonia valitsus oli kuulutanud keelatud referendumi järel 27. oktoobril ühepoolselt välja iseseisvuse.

Ta oli erakonna esimene kandidaat presidendikohale, kuid Hispaaniasse naasmisel ootab teda vahistamine. Puidgemont loobus kandideerimast, kui Hispaania ülemkohus otsustas, et ametissenimetamiseks peab kandidaat parlamendis kohal viibima.

Kandideerimast loobus ka partei teine valik, vanglas viibiv Jordi Sànchez.

Alates oktoobrist vangistatud Sánchez valiti Kataloonia parlamenti mullu detsembris. Teda süüdistatakse meeleavalduste organiseerimises, mis takistasid Hispaania võimudel peatada Kataloonia mullust iseseisvusreferendumit.

Tagasi üles