/nginx/o/2018/03/22/7709551t1hc9f0.jpg)
Soomlasi on kaua peetud sõnaahtrateks ja introvertseteks inimesteks riigis, mis on tuntud oma pimedate külmade talvede ja kõrge enesetappude arvu poolest. Nüüd peetakse neid maailma õnnelikemaiks.
Soomlased tõusid õnnetabeli tippu
22. märts 2018, 08:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja avaldatud ÜRO 2018. aasta õnneraportis haaras Soome esikoha oma Skandinaavia naabrite ning Šveitsi, Hollandi, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia ees.
ÜRO raport leidis, et Soome ja teised selle pingerea tipus olevad riigid näitasid end heast küljest heaolu toetavates võtmetegurites: sissetulek, kõrge oodatav eluiga, sotsiaaltoetused, vabadused, usaldus ja suuremeelsus.
Soomlaste õnnelikkus, mida võib sageli näha režissöör Aki Kaurismäki omanäolistes filmides, tugineb asjaolul, et nende põhivajadused on rahuldatud.
Filosoof Frank Martela sõnul sõltub eluga rahulolu riigi institutsioonide toimimisest, sotsiaalsest võrdsusest, vabadusest, korruptsiooni puudumisest, usaldusest valitsuse ja üksteise vastu.
Soome on esirinnas kõigis neis valdkondades. Palgalõhed on väiksed ja mediaanaastapalk 2015. aastal oli 25 694 eurot. Prantsusmaal küündis see samal aastal 21 970 ja Lätis 7352 euroni.
Soome on koos Norraga ainus Euroopa riik, millel on õnnestunud vähendada kodutute arvu ajavahemikus 2014. kuni 2016. aastani.
Üldiselt on soomlaste igapäevaelu harmooniline.
Neil on tõhus tervishoiusüsteem, paindlik tööaeg ja helde vanemahüvitis, mis võimaldab tasakaalustada töö- ja pereelu.
Ning nad usaldavad oma heaoluriiki: 81 protsenti soomlastest usaldab riigi haridussüsteemi. OECD keskmine on 67 protsenti.
Ning 75 protsenti usaldab õigussüsteemi, samas kui rahvusvahelise organisatsiooni keskmine on 55 protsenti.
Samas arvab filosoof Martela, et kui ÜRO õnnedefinitsioon eiraks peamisi indikaatoreid ja põhineks vaid positiivsete emotsioonide mõõtmisel, ei oleks Soome esikümnesse pääsenud.
Soomlaste enesetappude suhtarv (14,1 iga 100 000 inimese kohta 2014. aastal), alkoholi ja antidepressantide tarbimise määr on endiselt kõrge.