Türgi parlament võttis vastu seaduse, millega antakse raadio- ja telenõukogule (RTÜK) voli blokeerida internetis edastavaid saateid, mis seab ohtu sõnavabaduse.
Türgi saab õiguse Netflixi ja YouTube`i blokeerida
22. märts 2018, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile õhtul vastu võetud seadusega suurendatakse televisiooni ja raadiot kontrolliva ja reguleeriva ametkonna võimu.
Nüüdsest peavad internetiplatvormid taotlema RTÜK-lt saadete edastamiseks luba ning nõukogu võib neid trahvida ja ülekandeid tõkestada.
Opositsiooni sõnul tähendab uus seadus, et internetihiide nagu Netflix ja YouTube võib Türgis blokeerida, kui nende sisu kohta kaebusi tuleb.
Kurdimeelse Rahvademokraatliku Partei (HDP) parlamendiliige Garo Paylan tõi näiteks, et kui Netflix avaldab president Recep Tayyip Erdoğani kritiseeriva video, ähvardab neid blokeerimine, kui nad seda maha ei võta.
«See võib teha Türgist täiesti suletud riigi. Võima sattuda Põhja-Koreaga ühte liigasse,» ütles ta.
Wikipedia on Türgis blokeeritud alates 2017. aasta aprillist, sest Ankara väitel ei kõrvaldanud ta terrorit propageerivat ja Türgit terroristidega koostöös süüdistatavat sisu.
Lisaks teatas Türgi üks suuremaid konglomeraate Dogan Holding täna, et peab kõnelusi riigi suurima meediakompanii Dogan Media Groupi müümiseks presidendile lähedasele ärimehele.
Teade tekitas kartuse, et valitsus üritab veelgi rohkem tugevdada haaret ajakirjanduse üle.
Dogan Holdingu teatel algasid kõnelused meediakompanii müümiseks Demiroren Groupile umbes ühe miljardi dollari (810 miljoni euro eest). Grupi omanik on Erdoğan Demirören.
Dogan Media Groupi alla kuuluvad mõned Türgi tuntumad uudistekanalid, nagu päevaleht Hürriyet, spordileht Fanatik, uudisteteenistus CNN-Türk ja telekanal Kanal-D.
CNN-Türk ja Hürriyet on valitsusmeelsed, kuid viimastel aastatel on arvatud, et selle toimetuslik suundumus on suhteliselt sõltumatu. Demiroren Holdingut peetakse presidendimeelsemaks.
Ostuplaan avaldati ajal, mil presidendi- ja parlamendivalimisteni on jäänud pisut üle pooleteise aasta.