Tšiilist leitud 15-sentimeetrisele mumifitseerunud skeletile tehtud uuringud kinnitasid, et tegu on vastsündinuga, kellel on mitu geenimutatsiooni, vahendab BBC.
Video: selgus 15-sentimeetrise Tšiili «tulnuka» päritolu (5)
Hoolimata sellest, et keha on lootesuurune, viitasid esialgsed uuringud, et tegu võis olla kuue kuni kaheksa-aastase lapsega.
Skeleti äärmiselt ebatavaline väljanägemine tekitas üleilmse spekulatsiooni selle päritolu kohta. DNA testid aga näitasid, et skeleti luude umbkaudne vanus ja muud anomaaliad võisid olla geneetiliste mutatsioonide tulemused.
Lisaks skeleti äärmiselt lühikesele kasvule, oli sellel muidki ebatavalisi jooni, nagu oodatust vähem ribisid ja koonusekujuline pea.
Säilmed avastati Tšiilist ühest hüljatud kaevanduslinnast, need olid jäetud väikesesse kotti. Sealt liikus skelett edasi Hispaaniasse erakollektsiooni.
Spekuleeriti, et skelett, mis sai nimeks Ata (Atacama piirkonna järgi, kust see leiti), võis kuuluda mõnele primaadile. Räägiti ka võimalusest, et tegu võis olla tõendiga, et tulnukad on maale jõudnud.
Teadlased aga tegid uuringutega kindlaks, et tegu oli naissoost vastsündinuga, kellel oli mitu geenimutatsiooni.
«Meid hämmastas ja pani spekuleerima luude näiline vanus, need olid imelikud,» ütles Stanfordi ülikooli professor Garry Nolan. «Need olid küpsed, mis muutis skeleti samuti küpsemaks, hoolimata selle lühikesest kasvust. Nüüd usume, et selle põhjustasid geenimutatsioonid.»
Lisaks oli Ata 11 asemel 10 paari ribisid, mida pole inimestel kunagi varem täheldatud. «Usume, et tüdruk sündis surnuna või suri kohe pärast sündi,» lisas Nolan.
Säilmete hea seisukorra tõttu arvavad teadlased, et see pole vanem kui 40 aastat.