Itaalia
Itaalia parlamendikodade spiikrid jäid reedel valimata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia parlamendi kahel kojal ei õnnestunud reedel valida spiikreid - protsess, mille edukas lõpuleviimine on eeltingimus kõnelustele valitsuse moodustamise üle.
Parlamendi alamkojas ehk saadikutekojas ning ülemkojas ehk senatis reedel ükski kandidaat ootuspäraselt võiduks vajalikke hääli ei kogunud.
Kahe hääletusvooru järel ilmnesid pinged paremtsentristlikus koalitsioonis seoses selle suurima erakonna Liiga liidri Matteo Salvini otsusega esitada spriikriks üllatuskandidaat.
Parempoolne koalitsioon eesotsas Liigaga, mis sai valimistel 37 protsenti häältest, taotleb senati esimehe kohta.
Alamkoja spiikri positsiooni soovib populistlik Viie Tähe Liikumine (M5S), mis kogus suurima erakonnana 33 protsenti häältest.
Reedene hääletus on tähtis seetõttu, et kui mõlema koja spiikreid ei ole valitud, ei saa president Sergio Mattarella alustada läbirääkimisi uue valitsuse moodustajatega.
Kaks leeri on püüdnud sõlmida kokkulepet, mille alusel saaksid parempoolsed endale senati spiikri ja M5S saadikutekoja spiikri koha ning mis viiks võimuläbirääkimisteni valitsuse moodustamiseks.
Parempoolsed esitasid senati spiikriks ekspeaminister Silvio Berlusconi viimase valitsuse majandusministri Paolo Romani, M5S aga teatas, et ei saa Romani poolt hääletada, sest eksministril on alates 2014. aastast süüdimõistev kohtuotsus riisumises, mille eest määrati talle 16 kuu pikkune tingimisi vanglakaristus, mis jäi oktoobris edasikaebamisel jõusse.
Saadikutekoja 630 saadikut jätsid esimeses hääletusvoorus tühjaks koguni 592 sedelit, senatis juhtus sama 312 sedeliga 317-st.
M5S-i otsus Romanit mitte toetada on vihastanud Berlusconit, kes on nõudnud kohtumist M5S-i esimehe Luigi Di Maioga.
Teine hääletusvoor tõi kaasa mõrad ka parempoolsete leeris, kui Liiga otsustas asuda Berlusconiga konsulteerimata ootamatult toetama Berlusconi Forza Italia kandidaati senati spiikri kohale.
Anna Maria Bernini sai teises hääletusvoorus Liigalt 57 häält ning ülejäänud sedelit jäid tühjaks.
Berlusconi nimetas Liiga käitumist "vaenulikuks aktiks", mis on suunatud koalitsiooni lagundamisele ja Liiga lähendamisele M5S-ile.
4. märtsi valimistel 23-protsendise toetusega kolmandaks jäänud praegune võimuerakond Demokraatlik Partei (PD) on välistanud võimuliidu nii parempoolsete kui ka M5S-iga.
Valimissüsteemid on kodades erinevad, mistõttu võib valimine kesta ülestõusmispühadeni või kauemgi.
321-kohalises senatis on asi suhteliselt lihtne. Valimised käivad neljas voorus, kui kolmandas keegi absoluutset enamust ei saa, valitakse viimases voorus kahe pupolaarsema kandidaadi vahel.
Parempoolsete võiduvõimalused on suurimad, neil on senatis 135 kohta ja enamusest puudu vaid 26 kohta.
Alamkojas võib olukord osutuda keerulisemaks, sest voorude arv ei ole piiratud ja ühelgi erakonnal ega ühendusel ei ole kaugeltki enamust.
Kui kandidaat ei saa 630 rahvaesindajast kahe kolmandiku toetust, alaneb kvoorum järkjärgult neljanda vooruni, kus on vaja lihtenamust.
Kõik see tähendab erakondade kokkuleppeid ja kauplemist.