:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7729431t1h18a4.jpg)
Pärast närvigaasi kasutamist Suurbritannias on lääneriigid saatnud välja enam kui sada Vene diplomaati. Ulatuslikke Vene ja enne seda Nõukogude Liidu diplomaatide väljasaatmisi on eelmiste aastakümnete kestel ette tulnud aga korduvalt.
Kui palju Vene diplomaate on lääs viimase 40 aastaga välja saatnud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
September 1971: Suurbritannia saatis välja 105 Nõukogude Liidu diplomaati ja ametnikku, pärast seda kui Moskva keeldus selgitamast, millega tegelesid 440 nende kodanikku Ühendkuningriigis. Kaks nädalat hiljem vastas Nõukogude Liit 18 Briti kodaniku väljasaatmisega.
Aprill 1972: Boliivia saatis välja 49 Nõukogude Liidu La Pazi saatkonna töötajat, kui riikide läbisaamine halvenes järsult kaks aastat pärast diplomaatiliste suhete sõlmimist.
Aprill 1983: Prantsusmaa saatis välja 47 Nõukogude Liidu diplomaati seoses nõukogude topeltagendi Vladimir Vetrovi skandaaliga. Vetrov töötas Pariisis aastatel 1965–1970, edastades prantslastele teavet Nõukogude Liidu spioonide kohta.
November 1983: Kariibi mere riik Grenada saatis välja 49 Nõukogude Liidu diplomaati peagi pärast seda, kui USA väed tungisid riigipöörde järel Grenadasse.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7729433t1h74eb.jpg)
September 1985: Moskva ja London saatsid vastastikku kuue päeva kestel välja üksteise spioone, kokku saadeti kummaltki poolelt välja 31 luurajat. Väljasaatmised said alguse sellest, kui KGB Londoni üksuse pealik Oleg Gordievski läks üle brittide poolele.
1986. aasta lõpp: USA president Ronald Reagani juhtimisel ja Nõukogude Liit Mihhail Gorbatšoviga eesotsas saatsid mitme nädala keskel vastastikku diplomaate välja. Septembri keskpaigas nõudis Washington 25 Nõukogude Liidu ÜRO esinduse töötaja lahkumist, Moskva vastas viie Ameerika diplomaadi väljasaatmisega. Kuu hiljem saatis USA välja veel 55 nõukogude diplomaati. Viite neist kahtlustati luuramise ja teised saadeti koju seoses USA otsusega vähendada Nõukogude Liidu saatkonna töötajaskonda. Nõukogude Liit vastas viie USA diplomaadi väljasaatmisega ja keelas Nõukogude Liidu kodanikel töötamise USA esindustes riigis.
Juuni 1988: Kanada saatis välja või kuulutas persona non grata'ks 19 Nõukogude Liidu kodanikku. Moskva vastas sarnaste meetmete kehtestamisega 13 Kanada diplomaadi vastu.
Märts 2001: Washington saatis välja 50 Vene diplomaati, kellest neli kuulutati persona non grata'ks. Sammule eelnes FBI vastuluureagendi Robert Hansseni vahistamine, kes oli luuranud Moskva kasuks 15 aastat. Venemaa vastas sama suure hulga USA diplomaatide väljasaatmisega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7729435t1h217f.jpg)
Detsember 2016: USA president Barack Obama saatis välja 35 Venemaa luuretöötajat osana karistusmeetmetest Moskva vastu, keda luureasutused süüdistasid USA valimistesse sekkumises. Venemaa sammule ei vastanud, teenides sellega ära tulevase USA presidendi Donald Trumpi kiiduavaldused.