/nginx/o/2018/03/29/7735663t1h028b.jpg)
Euroopa Komisjon käis eile välja plaani, mille kohaselt tuleks hakata parandama Euroopa Liidu riikide sõjalist mobiilsust, et tagada vajadusel kiire vägede liigutamine.
EL kavatseb hakata ühtlustama riikide sõjalist taristut (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsisem arutelu Euroopa võimekuse üle vägesid liigutada algas 2014. aastal Krimmi okupeerimisega.
«Me peame olema suutelised kiiresti vägesid liigutama,» sõnas EL-i transpordivolinik Violeta Bulc eilsel pressikonverentsil, lisades, et tegu on praktilise sammuga Euroopa kaitseliidu loomisel.
Bulc märkis, et loodetavasti ei ole vaja kunagi reaalsele ohule vastu seista, kuid parem on olla kindel, et EL-il on selline võimekus olemas.
Kava kohaselt peaks Komisjon, EL-i liikmesriigid ja Euroopa Kaitseagentuur täpsustama infrastruktuuri ühtlustamiseks vajalikud sammud ja viima need vastavusse regulatsioonidega.
Näiteks selgus eelmisel aastal korraldatud pilootuuringust, et paljudel riikidel on erinevad standardid raudteede või maanteelaiuse osas. Mõned sillad ei suuda kanda sõjaväe sõidukeid, mõnel raudteel on aga ebapiisav laadimisvõimekus.
Infrastruktuuri ühtlustamise lõplik eesmärk on luua 2030. aastaks üheksa ida-lääne ja põhja-lõuna-suunalist põhikoridori, mille ehituseks on hinnanguliselt tarvis 500 miljardit eurot.
Trasside sõjaväelistele nõuetele vastavaks muutmine nõuaks veel lisakulutusi.
Lisaks taristu arendamisele plaanib Komisjon ka lihtsustada administratiivseid protseduure nagu tollis deklareerimist või transpordi autoriseerimist.
«Meie eesmärk on ühtlustada killustunud riiklikud reeglid,» sõnas Bulc.
Volinik rõhutas, et tegu on osana EL-i kaitseplaanist, mitte NATO strateegiast.
«See on palju aastaid olnud USA soov, kuid eurooplased on seda nüüd tõsise probleemina tunnistanud, märkis EL-i kaitseuuringute instituudi analüütik Daniel Fiott, lisades, et ehkki näiteks Ida-Euroopas on kaardil teedevõrgustikud küll olemas, siis küsimus on selles, kui kaasaegsed need on.