Fotod: Stephen Hawkingiga käis hüvasti jätmas pool tuhat leinajat

Sõbrad, perekond ja kolleegid jätsid täna Cambridge'is hüvasti maailmakuulsa Briti füüsiku Stephen Hawkingiga.

Umbes 500 füüsikut isiklikult tundnud inimest jättis Hawkingiga hüvasti eramatusetalitusel Cambridge'i ülikooli St. Mary kirikus, mis asub Gonville'i ja Gaiuse Kolledži lähedal, kus füüsik üle 50 aasta töötas. Matusetalitusele järgnes eravastuvõtt Trinity Kolledžis.

«Meie isa elu ja töö tähendas paljusid asju paljudele inimestele, nii usklikele kui mitteusklikele. Seega on matusetalitus ühtaegu nii kaasav kui ka traditsiooniline, peegeldades tema elu avarust ja mitmekesisust,» teatas füüsiku perekond avalduses.

Hawkingi maised jäänused tuhastatakse ja maetakse juunis Londoni Westminster Abbeysse. Hinnatud füüsiku viimne puhkepaik asub teiste hiidude Isaac Newtoni ja Charles Darwini haudade lähedal.

Hawking suri oma kodus Cambridges 76-aastasena 14. märtsil, samal päeval, kui füüsik Alber Einsteini sünnist möödus 139 aastat. Hawking oli sündinud Oxfordis 8. jaanuaril 1942, samal päeval, kui moodsa teaduse isa Galileo Galilei sünnist möödus täpselt 300 aastat. Hawkingit on iseloomustatud meie aja Galileo ja Einsteinina.

Ta oli Paavsti Teaduste Akadeemia ja mitmete teiste tunnustatud teadusühingute liige ning aastatel 1979–2009 Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessor.

Hawking saavutas edu populaarteaduslike töödega, kus arutles muuhulgas oma teooriate ja kosmoloogia üle. Tema töö keskendus relatiivsuse – ruumi ja aja olemuse – ning kvantteooria (kuidas käituvad kõige väiksemad osakesed) kokku toomisele, et selgitada universumit.

«Minu eesmärk on lihtne. See on universumi täielik mõistmine, miks see on selline, nagu ta on ja miks ta üldse eksisteerib,» on füüsik öelnud.

Hawking põdes alates 1963. aastast amüotroofset lateraalskleroosi (ALS), mis põhjustas pea täieliku liikumisvõimetuse. Hawking ei saanud ise rääkida, mistõttu kasutas ta enda väljendamiseks kõnesüntesaatorit. Kui tal haigus diagnoositi, oli mehel arstide hinnangul jäänud elada vaid paar aasta.

«Minult küsitakse üsna tihti, mis tunne on elada ALSiga?» kirjutas ta kunagi. «Vastus on: mitte suurem asi. Püüan elada nii normaalset elu kui võimalik ja mitte mõelda oma haigusele ega asjadele, mida see takistab mul tegemast.»

Hawking alustas 2015. aastal kõigi aegade ulatuslikumat projekti mõistusliku elu otsimiseks universumis. Kümnele aastale plaanitud 143 miljoni eurose eelarvega projekt, mida toetab Silicon Valley ettevõtja Juri Milner, on seni kõige ulatuslikum ja intensiivsem teadusuuring maaväliste intelligentse elu märkide otsimiseks.

Milner ja Hawking juhtisid ühtlasi teadlaste rühma Breakthrough Starshot, mis töötab ambitsioonika uurimisprogrammi kallal eesmärgiga luua ülikompaktsete ja ülikergete kosmoselaevade ehk nanosõidukite laevastik.

Hawking ei kartnud surma ega uskunud surmajärgsesse ellu.

«Olen elanud enneaegse surma varjus viimased 49 aastat. Ma ei karda surma, kuid ma ei kiirusta suremisega. Enne seda on nii palju teha,» ütles ta 2011. aastal usutluses ajalehele Guardian.

«Ma võrdleksin aju arvutiga, mis lakkab toimimast, kui selle osad rikki lähevad. Rikkis arvutile ei ole taevast. Taevas on vaid muinasjutt pimedat kartvale inimesele,» lisas ta.