:format(webp)/nginx/o/2018/04/01/7741449t1hbf9c.jpg)
Alates tänasest lisandub kõigi Rootsist õhku tõusvate lendude piletihinnale 60–400-kroonine (6–40-eurone) keskkonnamaks, mis on tekitanud nii ulatuslikku pahameelt kui ka saanud rohkelt kiitust.
Rootsis hakkas tänasest lendudele kehtima keskkonnamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsis looduskaitseametis transpordiküsimustega tegeleva Mats Björselli sõnul mõjutab maks vähe lendamisest tulenevat saastet, kuid on sellest hoolimata õigustatud.
«Sellel pole selget mõju saastele, aga see polegi oluline, sest kuskilt tuleb alustada meie lendamise kliimamõju maksustamist,» lausus Björsell Rootsi raadiole.
Rootsi siselendudel ja Euroopa Liidu sisestel liinidel on maksu suuruseks 60 krooni ehk umbes kuus eurot, pikemate reiside puhul võib maks sõltuvalt vahemaast ulatuda aga kuni 400 krooni ehk umbes 40 euroni.
Valitsuse uurimuse kohaselt võib uus maks vähendada Rootsi kasvuhoonegaaside emissiooni kuni kahe protsendi võrra.
Maksu kehtestamist on teiste seas kritiseerinud Rootsi Keskpartei (Centern), kelle hinnangul oleks keskkonnale kasulikum asendada fossiilsed lennukikütused biokütusega.
Mats Björselli sõnul ei välista üks meede aga teist. «Me peaks tegema mõlemat. Biokütused on ju lennunduse muutmise nurgakiviks, aga ainult sellest ei piisa. See kehtib tegelikult enamiku transpordiliikide kohta,» arvas ta. «Vaja on muuta transporti efektiivsemaks, kasutada biokütuseid ja kahandada meie lendamist, autoga sõitmist.»