KOHALIK VAADE. Türgiga kemplev Kreeka vajab praegu hädasti Venemaa sõprust

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ja Venemaa president Vladimir Putin sõbralikus vestluses Peterburis peetud majandusfoorumil 2015. aasta juunis. Tollal olid kahe riigi suhted soojad, sest Kreeka valitsuses oli rohkelt russofiilsete vaadetega endisi kommuniste. Foto: MIHHAIL KLIMENTJEV / AP / SCANPIX

Endise spiooni Sergei Skripali mürgitamisjuhtum on toonud häiriva selgusega nähtavale Euroopa riikide suutmatuse järgida välispoliitiliste probleemide esile kerkides ühtset joont.

Alles hiljuti saatsid suurem osa Euroopa Liidu riike ühise rindena välja Vene diplomaate – kõrvale jäid vaid Austria, Bulgaaria, Küpros, Malta, Slovakkia, Sloveenia, Portugal, Luksemburg ja Kreeka.

Kreeka puhul mõjutas otsuse langetamist ilmselt terve rida põhjuseid. Alates 1. märtsist hoitakse kaht Kreeka sõjaväe ohvitseri vahi all Türgis Edirnes ja nende kinnipidamise põhjused on jätkuvalt ebaselged. Küsimus domineerib poliitilist diskussiooni Kreekas.

Nii helistaski Kreeka peaminister Alexis Tsipras 22. märtsil Vene presidendile Vladimir Putinile, et õnnitleda teda tagasivalimise puhul. Veelgi olulisem oli aga see, et Tsipras palus Venemaa abi Türgi agressiooni vastu Egeuse merel ja Vahemere idaosas ning ka kahe vangistatud ohvitseri küsimuses.