Uurijad: veebis on kättesaadav 1,5 miljardit tundlikku dokumenti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Online-häkaton, mille eesmärk oli arendada välja Eestil koroonaviiruse kriisist väljuda aitavad lahendused ning luua konkurentsieeliseid kriisijärgseks ajaks, kujunes suurimaks omataoliseks. Foto on illustreeriv.
Online-häkaton, mille eesmärk oli arendada välja Eestil koroonaviiruse kriisist väljuda aitavad lahendused ning luua konkurentsieeliseid kriisijärgseks ajaks, kujunes suurimaks omataoliseks. Foto on illustreeriv. Foto: AIVAR AOT

Internetis pääseb ligi umbes 1,5 miljardile tundlikule dokumendile, sealhulgas palgateatistele, meditsiiniliste läbivaatuste piltidele ja veel müüki mitte läinud toodete patendiinformatsioonile, teatasid küberjulgeolekufirma uurijad neljapäeval.

Ettevõtte Digital Shadows uurijate sõnul leiti 2018. aasta esimese kolme kuu jooksul andmesõelumisvahendiga suur kogus privaatset informatsiooni eraisikute ja firmade kohta üle terve maailma.

Kokku ulatus välja sõelutud ja «vabalt ligipääsetava» informatsiooni maht 12 petabaidini, mis on neli tuhat korda rohkem kui niinimetatud Panama paberite kogus.

«Need failid on vabalt ligipääsetavad kõigile, kellel on elementaarne tehniline taip,» ütles Digital Shadowsi asepresident Rick Holland, lisades, et failidele ligi pääsemiseks ei pidanud uurijad oma isikut tõestama.

Failide kättesaadavus muudab «ründajate töö palju lihtsamaks», vähendades eeltöö faasi, sõnas ta.

«Me ei keskendu oma välistele digitaalsetele jalajälgedele ning andmetele, mis on juba avalikult kättesaadavad valesti konfigureeritud pilvemälu, failivahetusprotokollide ja failijagamisteenuste tõttu,» ütles Holland.

Umbes 36 protsenti kogutud failidest pärineb Euroopa Liidu riikidest. USA-st koguti 16 protsenti, kuid andmeid saadi ka Aasiast ja Lähis-Idast.

Seitse protsenti andmetest oli «valesti konfigureeritud» Amazoni pilvemälus. Hollandi väitel polnud peamine probleem ettevõtte pilvetehnoloogias endas, vaid selles, kuidas kasutajad oma andmeid haldavad.

Suurem osa failidest leiti serverites ja failijagamise protokollides rakendatud nõrkade julgeolekupraktikate tõttu, selgus raportist.

Tagasi üles