Briti meedia: Novitšokki valmistati Saratovi oblastis

Kaitseülikondades Briti päästetöötajad. Foto: BEN STANSALL/AFP/Scanpix

Närvimürk Novitšok, millega Suurbritannia luureteenistuste teatel mürgitati endine Vene-Briti topeltagent Sergei Skripal ja tema tütar Julia, valmistati sõjalises uurimisbaasis Šihanõs Saratovi oblastis, kirjutas ajaleht The Times.

Ajaleht sai teada, et Suurbritannia teavitas oma partnereid sellest eraldi teabetunnis, kus püüti tõestada, et endise topeltagendi ja tema tütre mürgitamise taga on Venemaa.

Seejuures kirjutab The Times, et «edastati teave, mille alusel võib arvata, et Šihanõ laboratooriumi, samasugust kui Suurbritannia oma Porton Downis, kasutati möödunud aastakümnel katseteks, kas Novitšokki saaks tõhusalt kasutada mõrvadeks välismaal».

Briti ajaleht Sun nimetas varem närvimürgi valmistamise paigana Moskva Jassenevo rajooni.

Teabetunni järel saadeti 28 riigist välja 150 Venemaa diplomaati. Luureasutustel olevat informatsiooni selle kohta, et Šihanõ laborit kasutati eelmise kümnendi ajal testimaks, kas Novitšiok võiks olla efektiivne meetod välismaal korraldatavate tapmiste jaoks.

Šihhanõs tuvastatud varud olid väiksemad, kui aine puhul, mida kasutataks lahinguväljale sobivas relvas, mis viitab sellele, et aine kasutusalaks on mõrvad. Suurbritannia keemia-, bioloogilise, radioloogilise ja tuumarügemendi endine ülem Hamish de Bretton Gordon, kes on luureandmetega tuttav, nimetas neid The Timesile väga mõjuvateks.

«Luureandmed, mis Suurbritannial on, osutavad selgelt Venemaale ja Šihhanõle,» ütles de Bretton Gordon. «Pole kahtlust, et venelased nühivad seda praegu maha.»

De Bretton Gordoni sõnul pole alust arvata, et Novitšok võinuks tulla mõnest teisest endise Nõukogude Liidu riigist, näiteks Ukrainast või Usbekistanist.

Väidetavalt kasvab Briti luureteenistuste frustratsioon Venemaa pealejäämise suhtes propagandasõjas. Luure on pöördunud Downing Streeti poole, et saada luba rohkemate tõendite avalikustamiseks, mis aitasid liitlasi Moskva süüs veenda.

Briti sõjaväelased kaitsekostüümides. Foto: Adrian Dennis/AFP/Scanpix

Venemaa otsustas Timesi poolt esitatud väiteid eitada. «See labor polnud kunagi osa meie tööst,» lausus Kremli saadik Volga föderaalringkonnas Mihhail Babitš uudisteagentuurile Interfax.

Mihhail Babitš. Foto: Yuri Streletc/Sputnik/Scanpix

«Kõik baasid, kus keemiarelvi ladestati, on hästi teada. Šihanõ pole üks neist,» lausus Babitš. Ta on keemiadesarmeerimise riikliku komisjoni endine esimees. Babitši sõnul oli Saratovis teistsugune rajatis, kuid see ei asunud Šihanõs.

Šihanõs asub Venemaa riikliku orgaanilise keemia ja tehnoloogia teadusuuringute instituudi kohalik haru. Instituudi sõnul tehakse praegu selle Šihanõs asuvas harus tööd riigi julgeoleku tagamiseks ja keemiarelvade hävitamiseks.

Nõukogude Liit rajas mitu suletud linna, kuhu paigutati salajased rajatised, millele pääsesid ligi vaid vähesed.

Mitu keemikut, nende seas Novitšoki olemasolust esmakordselt teatanud Vil Mirzajanov, on öelnud, et närvimürgi töötas Šihanõs välja teadlane Pjotr Kirpitšev. Märtsis ütles Vene teadlane Leonid Rink riigimeediale, et töötas 27 aastat Šihanõs riiklikus laboris, kus Novitšoki arendamisest sai tema doktoritöö alus.

Vene president Vladimir Putin teatas 2017. aasta septembris, et Moskva hävitas oma viimased keemiarelvad.