Soome poliitik muretseb, ega Rootsi uus jälgimisseadus privaatsust ohusta

Soome kardab Rootsi uue jälitusseaduse tõttu oma riigi elanike privaatsuse pärast. Foto: Caro / Scanpix.

Helsingis, 27.-29. oktoobrini peetaval Põhjamaade Nõukogu istungil küsis Soome delegatsiooni esimees Paavo Arhinmäki uue Rootsi jälgimisseaduse võimalikku mõju kohta inimeste privaatsusele.

Seaduseelnõu kohaselt saaks Rootsi vastav asutus õiguse kontrollida kogu elektroonilist kommunikatsiooni, mis ületab Rootsi riigipiire, vahendas nõukogu Eesti esinduse pressiesindaja.

Selles andmeliikluses oleks muuhulgas ka soomlaste e-kirjad, tava- ja  GSM-telefonide vestlused, personaalsed otsingute logid veebilehtedel ning ka näiteks foorumite postitused. Umbes 95 protsenti Soomest välja saadetud
sõnumeist käib läbi Rootsi.

Uus Rootsi jälgimisseadus võib olla konfliktis Euroopa Inimõiguste  Konventsiooniga, mille kohaselt on igal inimesel õigus privaatsusele ja oma kirjade diskreetsusele.

Arhinmäki avaldas umbusku kuidas suudab Rootsi garanteerida, et soomlaste inimõigusi ei rikuta. Teda toetas sarnase avaldusega norralaste osas Rolf Reikvam sotsialistide ja roheliste fraktsioonist.

Rootsi koostööminister Cristina Husmark Pehrsson vastas, et Rootsi valitsus töötab hetkel seaduse detailidega ja täpsustustega, misjärel saadetakse see hääletusele parlamenti.

Soome koostööminister Jan Vapaavuori oli samas veendunud, et Rootsi  tagab teiste riikide kodanike privaatsuse.

Küsimus tõstatus Põhjamaade Nõukogu aastaistungil, kus kogunesid Põhjamaade parlamentide saadikud, nagu see on toimunud juba alates põhjamaade parlamentidevahelisest koostööst aastast 1952.

Sealt edasi arenes valitsustevaheline koostöö Põhjamaade Ministrite Nõukogus, millel on 1991. aastast esindused ka Balti riikides.

Mitmed Põhjamaade poliitikud on korduvalt öelnud, et põhjamaade koostöö  on süvenenud, noorenenud ja muutunud dünaamilisemaks.