Aserbaidžaani valimised osutusid taas näitemänguks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
President Ilham Alijev andis oma hääle Bakuus.
President Ilham Alijev andis oma hääle Bakuus. Foto: AP/Scanpix

Aserbaidžaanis eile toimunud presidendivalimisi ei saa mitte kuidagi nimetada demokraatia võidukäiguks. Neljanda järjestikuse ametiaja kindlustas endale juba 15 aastat võimul olnud İlham Äliyev, kes saab nüüd riiki tüürida vähemalt järgmised seitse aastat.

Äliyev teatas veebruaris otsusest korraldada presidendivalimised plaanitust kuus kuud varem. Opositsioon kritiseeris seda, aga valitsuse sõnul oli valimiste kuupäeva vaja nihutada, et presidendivalimised ei satuks 2025. aastal parlamendivalimistega samale ajale. Opositsiooni hinnangul oli selle põhjus hoopis soov kampaaniaperioodi lühendada ja võtta Äliyevi vastastelt ära võimalus võidelda valimispettuste vastu.

Opositsioon otsustas valimisi boikoteerida, väites, et demokraatlike valimiste korraldamiseks puudusid eeldused. Võimud lükkasid opositsiooni kriitika tagasi ja väitsid, et valimised saavad olema ausad ja vabad. Välisministeeriumi kõneisik Hikmät Hacıyev ütles AFP-le: «Aserbaidžaan on kindlal ja vääramatul teel demokraatliku arengu poole. Aserbaidžaanis on tekitatud vaba, avatud ja läbipaistev keskkond presidendivalimiste jaoks.»

Tagasi üles