Kolme kuu pärast NATO tippkohtumisele minnes peaks olema ootustes realistlik: iga kord liitlastelt pataljoni juurde ei saa, ütleb läinud aasta sügisest Eestit NATO juures esindav suursaadik Kyllike Sillaste-Elling.
Tellijale
Eesti suursaadik NATOS intervjuus Postimehele: igalt tippkohtumiselt ei saa pataljoni oodata (1)
/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
12. aprill 2018, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis võiks olla käegakatsutav tulemus Eestile juulikuiselt Brüsseli tippkohtumiselt?
Ühtsus. Arvestades praegust julgeolekuolukorda – me näeme ju, et iga päev ja nädal juhtub midagi – võiksime tippkohtumiselt oodata ning vajada tugevat ühtsuse sõnumit.
Esiteks, et NATO on ühtne – see on asi, mida teatud riigid üritavad lõhkuda. Ja siis ka seda, et NATO on ka võimeline uuenema ja tugevamaks muutuma, kohandumine toimub. Seal on palju bürokraatlikke ja tehnilisi aspekte, aga põhimõtteliselt on see üritus mõeldud näitama, et NATO taipab, mis toimub, ja on valmis ohtudele reageerima.
Igalt tippkohtumiselt pataljoni oodata ei maksa. Meie ootused peavad olema realistlikud. Ei ole nii, et iga kord keegi otsustab midagi juurde anda: NATO-l ei ole endal mingeid vägesid, neid otsuseid teevad ikkagi meie liitlased.
300 või 800 sõduri Eestisse saatmine on suur panus, peame seda väga hindama. Teiselt poolt, me ise ka oleme päris palju teinud, et neid ka vastu võtta – see on olnud ka meie jaoks suur pingutus. See on ühine ettevõtmine.