KOHALIK VAADE. Süüria ründamine oli lakmustest Balkanile

Serbia president Aleksandar Vučić oli ainus Balkani liider, kes ei avaldanud lääneriikidele Süüra ründamise küsimuses toetust.

FOTO: Axel Schmidt / Reuters / Scanpix

  • Süüria ründamine tuletas Serbias meelde 1999. aasta NATO pommirünnakuid.
  • Balkanil on pingete kasvades alanud võidurelvastumine.
  • Venemaa saab sealseid riike mõjutada nii gaasitarnete kui ka kaubandussuhetega.

Serbia presidendi Aleksandar Vučići esimene kommentaar pärast seda, kui lääneriigid ründasid sihtmärke Süürias, oli järgmine: «See tuletab meelde valusat ajajärku, mille läbi elasime.» Kui keegi üldse, siis just serblased mäletavad hästi, et Ameerika Ühendriikide raketid võivad muuta riigi valitsust.

Serbia riigipea oli ainus Balkani piirkonnas, kes avalikult väljendas oma kõhklusi Süüria õhurünnakute osas. Et külm sõda Venemaaga läheb iga nädalaga aina soojemaks, on Balkani riigid hirmul, et neist võib saada katsepolügoon või järjekordse varisõja tanner. Nende väitel laiendab Venemaa piirkonnas oma mõju ja kütab üles rahvuslikke pingeid riikides, mis on seadnud sihi Euroopa Liiduga liitumisele.

Põhjus, miks Venemaa saab aga oma mõju nii kiiresti kasvatada, on Euroopa poliitika läbikukkumine. Inimesed Kosovos ning Bosnia ja Hertsegoviinas teavad, kui suurt erinevust tähendas NATO roteeruvate rahuvalveüksuste asendamine Euroopa omadega. Skeptiline meelestatus Brüsseli suhtes on nendes riikides sügavalt juurdunud.

Loe ka neid

Tagasi üles