Krimmi annekteerimine Venemaa poolt hoidis ära verevalamise, mida praegu võib näha Donbassis, arvas Tallinna Ülikooli teadlane Rein Müllerson Krimmi kohalikus televisioonis toimunud ümarlauas. Müllersoni on äsja ilmunud aastaraamatus maininud ka Eesti kaitsepolitsei.
«Me näeme, mis toimub praegu ja on toimunud aastate jooksul Donbassis. Ma arvan, et Krimmis oleks olnud sama või hullemgi, kui poleks olnud Venemaa sekkumist protsessidesse. See sekkumine ei lasknud pingel kasvada üle verevalamiseks,» ütles Müllerson.
Müllersoni sõnul lääne ajakirjanikud vaikivad Krimmi poolsaarel toimuvast, kuid lääneriikide elanikud, vaatamata nende maade võimude vastumeelsusele, mõistavad peamist: et Krimmi pole enam võimalik Ukrainale tagasi anda. «Et see on välistatud väga paljudel-paljudel põhjustel. Mitte ainult geopoliitilistel, sest rahvas tõepoolest ütles oma seisukoha,» sõnas Müller.
Ümarlaud lõppes küsimusega Krimmi elanike valiku (loe: anneksiooni – toim.) tunnustamisest. Müllersoni sõnul on selleks vaja aega. Seda, et asi liigub tasapisi annekteerimise tunnustamise suunas, kinnitavad Eesti teadlase arvates arvukad välisdelegatsioonide visiidid poolsaarele. Krimmis on välismaalastel Müllersoni sõnul võimalik veenduda, et seal valitseb rahu.
Kaitsepolitsei märgib oma värskes aastaraamatus, et Müllerson osales eelmise aasta oktoobris Simferopolis üritusel «USA, Euroopa, Venemaa: ideoloogiate põrkumise geopoliitika» ning õigustas seal Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Aastaraamatus märgitakse samuti, et Müllerson avaldas arvamust, et Krimmi juriidiline tunnustamine läänemaailma poolt võib aset leida üsna pea.