iDeal kampaania

Tuntud Austria lastearst tegi natsidega tihedat koostööd

Johann «Hans» Friedrich Karl Asperger.

FOTO: Wikipedia

Täna avaldatud uurimistööst selgus, et tuntud Austria lastearst Hans Asperger tegi natsidega eutanaasiaprogrammi osas tihedat koostööd.

Aspergeri järgi sai nime Aspergeri sündroom ehk üks autismispektrihäiretest, millele on iseloomulikud probleemid sotsiaalses suhtluses ja stereotüüpsed püsivad huvid ning tegevused. Asperger määratles häire esmalt «autistliku psühhopaatiana».

Nüüd selgus Viini meditsiinikoolis töötava meditsiiniajaloolase Herwig Czechi kaheksa aasta jooksul koostatud uurimistööst, et tuntud arst tegi koostööd natsidega ja teda tasustati selle eest paremate võimalustega karjääri teha.

Czechi sõnul toetas Asperger avalikult rassihügieeni põhimõtteid, kaasa arvatud sunniviisilist steriliseerimist ning tegi korduvalt koostööd lastele mõeldud eutanaasiaprogrammi osas. Teadusajakirjas Molecular Autism avaldatud uurimuse kohaselt liitus Asperger mitmete natsidega seotud organisatsioonidega, aga mitte natsiparteiga.

Czech sai informatsiooni mitmetest varasematest teadusartiklitest ja ka arhiividest pärit dokumentidest. Arhiividest õnnestus tal leida Aspergeri isiklikud märkmed ja tema patsientidega seotud andmed.

Ta tsiteeris 1940. aastast pärinevat natside dokumenti, mille kohaselt oli Asperger nõus natside ideedega rassi ja steriliseerimisega seotud küsimustes. Avalike loengute käigus olevat arst näidanud oma toetust natside arstiteadusele. Pärast Austria annekteerimist hakkas tunnustatud arst erinevate aruannete lõppu lisama sõnapaari «Heil Hitler».

Czechi andmete kohaselt soovitas Asperger kahe tüdruku viimist kurikuulsasse Am Spiegelgrundi keskusesse Viini Steinhofi psühhiaatriahaiglas. Seal suri 800 last, kelle päritolu oli natside arvates kahtlane või kes ei vastanud rassipuhtuse nõuetele. Paljude laste peal katsetati erinevaid ravimeid ja mürke. 

Aspergeri poolt sinna saadetud kaks tüdrukut olid samuti hukkunute hulgas, ametlikult oli surma põhjuseks kopsupõletik. Ühe tüdruku Am Spiegelgrundi saatmise põhjusena tõi Asperger välja, et laps on oma emale suureks koormaks ja nimetas teda ravimatuks.

Am Spiegelgrundis hukkunute mälestusmärk.

FOTO: Caro / Christoph Eckelt/Scanpix

Czechi sõnul pole tõendeid, et Asperger oleks niinimetatud autistliku psühhopaatia all kannatavaid lapsi hukata lasknud. Czechi teatel käsitles Asperger suurt osa oma patsientidest parandamatute haigetena ja tema töödest ei paistnud optimismi, et mõni neist võiks paraneda.

Asperger oli uhke oma teooria üle, mille kohaselt võivad autismi all kannatavad inimesed osutuda rasketes olukordades headeks sõduriteks ja usaldusväärseteks töölisteks. Selline idee oli natside ja tema kolleegide hulgas laialt levinud. Samas kirjutas arst ka sellest, et ravimatute patsientide puhul tuleks kasutusele võtta piiravad meetmed, et vastutada rassi säilimise eest.

Asperger kuulus ka nõukogusse, mille ülesandeks oli ühe teise haigla lasteosakonnas umbes 200 lapse saatuse üle otsustamine. Neist 35 määrati «harimatuteks» ja nad surid. Czech peab Aspergerit vastutavaks mitmetelt lastelt vabaduse võtmise eest, keda arst pidas suutmatuks iseseisvalt hakkama saada.

Czech tõi välja ka näited, kuidas Asperger pidas seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud lapsi väärkohtlemise eest vastutavaks ning tsiteeris lõike tema poolt määratud diagnoosidest, kus võis märgata antisemiitlikke stereotüüpe.

Czech kritiseerib tänapäeva autismi uurijaid, kes ei taha midagi kuulda Aspergeri koostööst natsidega ja tema kliinikus olnud laste kannatustest. Aspergeri panust autismispektri häirete uurimisse peetakse tänini väga suureks. 

«Seni levivad lood, et Asperger tõi teatud autismispektri ja teiste haigustega lapsed oma kliinikusse, et neid natside käest päästa. See ei vasta tõele, sest Asperger oli ise natside tööriist,» teatas meditsiiniajaloolane.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles