:format(webp)/nginx/o/2018/04/19/7796359t1hcbba.jpg)
Venemaa peaprokurör Juri Tšaika ütles eile, et Vene ärimees Boriss Berezovski suri, sest Briti luure ei saanud lubada tema Venemaale naasmist.
Vene peaprokurör: Berezovski tapmise korraldas Briti luure (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšaika sõnul maksis Berezovski 2013. aastal oma eluga, sest tal oli informatsiooni selle kohta, kes oli tegelikult Aleksandr Litvinenko mõrva taga. «Kui ta otsustas Venemaale
naasta, ei saanud Briti luure lubada, et Venemaale naaseks keegi, kes teab saladusi tuumaterrorismi kohta,» vihjates 2006. aastal Litvinenko tapmiseks kasutatud polooniumile.
/nginx/o/2018/04/19/7796356t1hb5b6.jpg)
Peaprokuröri sõnul leiti suurim kogus polooniumi Berezovski kabinetist. Tšaika väitel töötas ärimees koos Briti luurega ja seetõttu anti talle ka ainele ligipääs.
Suurbritannia ja teised lääneriigid on veendunud, et endisest FSB agendist Litvinenko tapmise eest oli vastutav Venemaa luure. Andmete kohaselt toimetas mürgi kohale Aleksei Lugovoi, kes on alates 2011. aastast kuulunud riigiduumasse.
1998. aastal süüdistas Litvinenko koos mitme teise eriteenistuse ohvitseriga oma ülemusi plaanis tappa Berezovski. 2016. aastal leidis Londoni kohus, et käsk Litvinenko tapmiseks võis tulla president Vladimir Putinilt.
Berezovski põgenes 2001. aastal Londonisse. Kaks aastat hiljem nõudis Moskva tema väljaandmist, süüdistades meest pettuses. Suurbritannia keeldus ja andis vastuseks Berezovskile hoopis poliitilise varjupaiga.
2006. aastal algatas Venemaa politsei Berezovski suhtes uue kriminaalasja, mille käigus süüdistati ärimeest Kremli vastu relvastatud mässu õhutamises. 2013. aasta märtsis leiti Berezovski Berkshire'ist surnuna.
Putini kõneisiku sõnul oli Berezovski kirjutanud presidendile kirja, milles palus andestust ja luba Venemaale naasta.