/nginx/o/2018/04/19/7797377t1hb159.jpg)
Kuuba presidiks valiti täna Miguel Díaz-Canel, kes võtab ameti üle Raúl Castrolt, lõpetades sellega saareriigis kuus aastakümmet kestnud Castrote võimuperioodi.
Castrote ajastu läbi: Kuuba uueks presidendiks valiti Miguel Díaz-Canel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainsana presidendikandidaadiks esitatud Díaz-Canel (57) kogus rahvusassamblees 603 häält 604 võimalikust, edastas veebikülg Cubadebate. Temast sai saareriigi esimene liider, kes on sündinud pärast kommunistid võimule toonud 1959. aasta revolutsiooni. Díaz-Canel saab reedel 58-aastaseks.
Díaz-Caneli paremaks käeks ehk riigi esimeseks asepresidendiks saab endine ametiühingujuht Salvador Valdés Mesa (72).
«Rahva poolt sellele seadusandlikule kogule antud mandaat jätkab Kuuba revolutsiooni ajalooliselt tähtsal momendil, mida märgistab see, mida peame tegema (Castro) majandusliku mudeli jõustamiseks,» ütles uus president rahvusassamblees peetud kõnes.
«Ma olen tulnud tööd tegema ja mitte lubadusi andma,» rõhutas Díaz-Canel ja ütles, et kavatseb suurendada tehnoloogia kasutamist riigi taristu kaasajastamisel.
Díaz-Canel lubas jääda "lojaalseks komandant Fidel Castro pärandile, kuid samuti kindral Raúl Castro eeskujule, väärtustele ja õpetustele".
Raúl Castro (87) astus presidendiametist tagasi pärast kahte viie aasta pikkust ametiaega, kuid jääb kommunistliku partei esimeheks. Tema vend Fidel oli saareriigi peaminister ja president alates 1959. aastast kuni tagasiastumiseni 2006. aastal.
Castro «viibib meie praeguse ja tulevase riigi kõige tähtsamate otsuste langetamise juures», sõnas uus president.
Kuuba jääb «oliiviroheliseks», austades mundreid, mida kandsid 1959. aasta revolutsionäärid, lisas ta.
Raúl Castro on aga edasi Díaz-Caneli mentor, sõnas president, tõenäoliselt eesmärgiga rahustada Kuuba revolutsiooni veterane, kes kardavad oma sotsialistliku pärandi kadumist seoses lubatud reformidega.
Esimeste maailma riigi- ja valitsusjuhtidena õnnitlesid Kuuba uut presidenti Hiina riigipea Xi Jinping ning Mehhiko president Enrique Peña Nieto.
Kuuba lähim liitlane läänepoolkeral on Venezuela, kelle sotsialistist president Nicolás Maduro kirjeldas Díaz-Caneli "imelise põlvkonna ustava esindajana".
Castro teatas hiljem neljapäeval kavatsusest jääda Kommunistliku Partei esimeheks kuni 2021. aastani. «Mu teine ja viimane mandaat (erakonna juhina) saab läbi 2021. aastal,» sõnas Castro rahvusassamblees. «Pärast seda olen sõdur koos rahvaga revolutsiooni kaitsel.»
Võimu üleandmine saareriigis ajastati päevale, mil möödub 57 aastast 1961. aasta Sigade lahe dessandist, kui Fideli väed nurjasid 1400 USA toetatud mässulise katse kommunistlik valitsus kukutada.
Kuuba poliitikavaatlejad ennustavad, et Díaz-Canel, kellelt oodatakse Raúl Castro majandusreformide jätkamist ning võimaluse leidmist suhete normaliseerimise kinnistamiseks peavaenlase USA-ga, jääb oma presidentuuri algetapis eelistama järjepidevust muutustele.
«Ta tuleb süsteemist, kuid süsteemi jäikus on suurim takistus vajalike poliitiliste ja majanduslike muudatuste läbiviimiseks,» ütles Washingtonis asuva mõttekoja Inter-American Dialogue esindaja Michael Shifter.
Fidel Castro suri 2016. aasta novembris.