EL pelgab Kreeka kohtu värske otsuse valguses migranditulva kasvu

Põgenikelaagris elavad asüülitaotlejad avaldamas Lesbose saarel meelt liikumispiirangute vastu. Foto: ANTHI PAZIANOU / AFP / SCANPIX

Kreeka kõrgeim kohus otsustas kolmapäeval, et Kreeka saartel maabuvad sisserändajad ei pea enam oma asüülitaotluse läbivaatamise ajaks paigale jääma ning võivad reisida edasi maismaale, mis tekitab muret Euroopa Liidu ametnike seas Brüsselis.

Euroopa Liit pelgab, et võimalus liikuda kiiresti edasi Kreeka maismaa ossa võib õõnestada ühenduse pingutusi heidutada migrante mereteed Türgist Kreekasse üldse ette võtmast. Üks ELi ametnik nimetas Kreeka kohtu otsust «tõsiseks mureks».

Migrantide takistamine ületamast Türgi ja Kreeka vahelist merd on Euroopa Liidu peamine taktika vältimaks 2015. aasta rändekriisi kordumist.

Alates 2016. aasta märtsist on olnud asüülitaotlejatel keelatud liikuda edasi viielt Kreeka saarelt, kuhu migrandid peamiselt maabuvad. Samal ajal jõudis Euroopa Liit Türgiga kokkuleppele, et viimane tõkestab migrantide lahkumist riigist vastutasuks rahale, mida ühendus annab Türgile Süüria põgenike elamistingimuste parandamiseks seal.

Piirangud saartelt lahkumisele on aga tähendanud, et Kreeka põgenikelaagrid on äärmiselt ülerahvastatud ning sagedased on meeleavaldused pika ooteaja üle. Kreeka valitsuse andmeil elab viiel saarel asuvates põgenikelaagrites rohkem kui 15 000 asüülitaotlejat, mis on üle kahe korra enam kui ette nähtud.

Kohus põhjendas oma otsust lubada asüülitaotlejatel saartelt edasi reisida sellega, et avaliku huvi ja migratsioonipoliitika seisukohast puuduvad selged ja ülekaalukad põhjused piirata inimeste liikumist.

Kohe kehtima hakanud otsus rakendub vaid uutele saabujatele ja mitte asüülitaotlejatele, kes on juba saartel.

Kuigi Türgist Kreekasse meritsi saabuvate migrantide arv on märgatavalt väiksem kui 2015. aastal, siis ÜRO andmeil on tänavu saabunud 27 protsenti enam inimesi kui sama ajaga mullu.