/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/21/6573085t1hfaaf.jpg)
Venemaa ujuvtuumajaama Akademik Lomonossov üle Läänemere pukseerimise algus hilineb umbes nädala võrra ning tänasele kavandatud väljasõit jääb ära, teatab Vene meedia.
Meedia: Vene ujuvtuumajaama üle Soome lahe pukseerimist lükati edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem oli Vene meedia teatanud, et ujuvtuumajaam asub Peterburist Murmanski poole teele reedel.
Portaal SeverPost.ru kirjutab, et Akademik Lomonossov alustab oma teekonda orienteeruvalt järgmise nädala lõpus.
«Ujuvtuumajaam väljub laevatehasest umbes 25.-27. aprillil. Murmanskisse saabub alus orienteeruvalt 16. mail. Täpset kuupäeva ma teile anda ei saa. Pukseerimise algust täna ei kavandatud,» ütles SeverPostile Balti laevatehase pressiesindaja.
Venemaa aatomiagentuuri juht Andrei Timonov ütles ajalehele Komsomolskaja Pravda, et merel on veel liiga palju jääd. «Keegi ei kiirusta meid sõitma, peamine on turvalisus,» sõnas Timonov. Leht kirjutab, et pukseerimist võidakse alustada alles eeloleval suvel.
Varem oli keskkonnakaitse organisatsioon Bellona Murmansk teatanud, et Akademik Lomonossovit hakatakse pukseerima reedel, 20. aprillil.
Jaama pukseerimine Murmanskisse peaks võtma kuu aega ja kogu teekonna vältel saadab ujuvtuumajaama Vene sõjalaev. Kohale jõudes tangitakse alusele tuumkütust, tehakse vajalikud katsetused ning järgmisel aastal asub alus taas teele.
Siis on sihtpunkt Tšuktšimaal, Ida-Siberi mere ääres asuv Peveki linn, kus jaam peaks asendama mahakandmisele minevat Bilibino reaktorit. Jõudnud lõpp-punkti, jääb jaam sinna ankrusse ning seejärel ühendatakse jaam vajalike maapealsete torustike ja kaablitega. Uus jaam peaks täisvõimsuse saavutama 2021. aastal.
Esialgu plaaniti tuumkütust laadida ja reaktoreid käivitada juba Peterburis, kuid see ajas pahaseks nii keskkonnateadlased kui ka aluse teele jäävad riigid. Näiteks kardeti Norras, et jaam võib tormisel Atlandil Norra rannikul karile sõita ning nii kahjustada riigi turismi- ja kalatööstust.
«Kõige tähtsam on just see, et meie andmetel tangitakse tuumkütust Murmanskis ja seda ei ole tehtud Peterburis,» ütles keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv. «Meile praegu teadaolevatel andmetel puuduvad seega igasugused tuuma- ja kiirgusriskid.»
Olgugi et see teeb kogu operatsiooni Eesti seisukohast vaadatuna vähemohtlikuks, ei ole kaugeltki tegu täiesti riskivaba ettevõtmisega. Suuresti on jaama pukseerimise riskid samad nagu tavalise ujuvaluse puhul, sest sisuliselt on tegu tavalise meresõidukiga, millel pole iseseisva navigeerimise võimekust.
Laeval on ka diiselgeneraatorid ja diislikütus. «Juhul kui laev peaks mereõnnetusse sattuma, siis reostusohud on samasugused kui mis tahes aluse puhul,» selgitas Koitjärv.