Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
/nginx/o/2018/04/23/7805022t1hdcf4.jpg)
- Prantsuse parlamendi alamkoda võttis vastu immigratsiooniseaduse eelnõu.
- Immigratsiooniseadusega pole rahul parempoolsed ega vasakpoolsed.
- Siseministri sõnul loodetakse immigratsiooni paremini kontrollida.
- Inimõiguslased on mures võimalike tagajärgede pärast.
Prantsusmaa parlamendi alamkoda kiitis üleeile hilisõhtul pärast 61 tundi kestnud vihaseid vaidlusi heaks uue immigratsiooniseaduse eelnõu. Juulis senatis arutlusele tuleva kavaga pole aga rahul ei parem- ega vasakpoolsed.
Opositsioon ei nõustunud valitsuse väitega, et seaduseelnõu on tasaskaalukas. Parempoolse opositsiooni ja parempopulistide hinnangul on kava leebe ja hambutu, vasakpoolsed aga kurdavad, et selle alusel võidakse hakata sisserändajaid liiga karmilt kohtlema. Ühel meelel polnud isegi president Macroni tsentristlik liikumine «La République en Marche!» (LREM).
Algselt pidanuks hääletus aset leidma juba reede õhtul, aga kuna rahvusassamblee liikmed esitasid üle tuhande muudatusettepaneku, lükkus hääletus pühapäeva hilistele õhtutundidele. Lõpuks toetas seaduseelnõu 228, vastu hääletas 139 saadikut, erapooletuid oli 24.
Siseminister Gerard Collombi sõnul on eesmärk paremini kontrollitud immigratsioon. «See on tasakaalukas seadus, mis on Euroopa õigusega kooskõlas. On absoluutselt vajalik, et sellised riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Rootsi võtaksid kasutusele samasugused protseduurid,» lausus Collomb.
Kuna kava hõlmab ka lapsi, kes võidakse koos perekondadega kinnipidamiskeskustesse viia, on see paljude vasakpoolsete ja inimõiguslaste silmis punane joon.
Karmimat immigratsiooniseadust nähakse president Macroni vastusammuna jõudu koguvatele parempopulistidele.
/nginx/o/2018/04/23/7805027t1h0c4d.jpg)
Üks kava kõige vastuolulisematest punktidest on see, et väljasaatmist ootavaid asüülitaotlejaid on edaspidi õigus kuni 90 päeva kinnipidamiskeskuses hoida. Praegu võib neid seal hoida 45 päeva. Algul soovis valitsus, et deporteerimist ootavaid migrante võiks kinni hoida 135 päeva, kuid nõustus siis kompromissiga.
Siiski on kinnipeetavatel migrantidel võimalik vabatahtlikult kodumaale naastes kinnipidamiskeskusest pääseda.
Kuna kava hõlmab ka lapsi, kes võidakse koos perekondadega kinnipidamiskeskustesse viia, on see paljude vasakpoolsete ja inimõiguslaste silmis punane joon. Oponentide hinnangul koheldakse migrante kurjategijatena.
«Miski ei õigusta laste vangistamist,» sõnas sotsialistist saadik Hervé Saulignac. Vasakäärmuslane Jean-Luc Mélenchon nimetas plaani barbaarseks.
Laste kinnipidamisse suhtutakse Euroopas kahetiselt. Kuigi eelmisel aastal teatas Euroopa Komisjon, et niimoodi saab lapsi kaitsta inimsmugeldajate ja inimkaubanduse eest, ning on teada, et immigratsiooni suhtes karmil seisukohal olev Ungari hoiab asüülitaotlejaid Serbia piiri lähedal konteinerlaagrites, on siiski õhus küsimus, kui eetiline on lapsi kinni pidada.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/23/7805039t1hd9b9.jpg)
Prantsusmaal arutlusel oleva seaduseelnõuga väheneb ka varjupaigataotluse esitamise aega neljalt kuult kolmele. Kui praegu on võimalik tagasilükatud taotlus 30 päeva jooksul vaidlustada, siis edaspidi jääks selleks 15 päeva.
Inimõigusorganisatsiooni Amnesty Internationali hinnangul on tegu ohtliku kavaga, mis ei võta arvesse raskusi, millega Prantsusmaale saabuvad migrandid ja varjupaigataotlejad silmitsi seisavad.
Amnestyga nõustus ka teine inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch, kelle sõnul riskitakse sellega, et kodumaale saadetakse tagasi inimesed, kes vajaksid tegelikult rahvusvahelist kaitset. Aluse niimoodi väita annavad andmed, mille järgi palus eelmisel aastal Prantsusmaalt varjupaika 100 000 inimest, kellest 8000 sai pärast esialgset negatiivset vastust siiski taotluse ülevaatamise järel varjupaiga.
Samas ei keskendu kava ainult seaduse karmistamisele. Taotlusele positiivse vastuse saanud migrantidele on kavas hakata integreerumisel abi andma ning pakkuda neile senisest enam abi töö leidmisel ja prantsuse keele õppimisel.
Raske debatt nõudis Macroni liikumises ka ühe ohvri. Nimelt otsustas endisest sotsialistist LREMi liige Jean-Michel Clément enda sõnul hääletada südametunnistuse järgi, minnes vastuollu LREMi seisukohaga, ja seega fraktsioonist lahkuda. Erapooletuks jäi 24 saadikut, kellest 14 kuulus just LREMi ridadesse.
Vasakpoolsete kõrval osutasid parlamendi alamkojas kõva vastupanu ka parempoolsed, kes nõudsid immigratsiooni palju karmimat piiramist. Parempopulistliku Rahvusrinde liidri, eelmistel presidendivalimistel Macronile kaotanud Marine Le Peni sõnul viib uus seadus rändevoo märkimisväärse suurenemiseni.
/nginx/o/2018/04/23/7805048t1h7c4e.jpg)