/nginx/o/2018/04/26/7808829t1h9858.jpg)
Homme hommikul leiab aset ajalooline kohtumine Lõuna- ja Põhja-Korea riigijuhtide vahel, millest loodetakse pretsedenditut võimalust kahe riigi suhete parandamiseks.
Mis toimub Korea liidrite ajaloolisel kohtumisel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Korea president Moon Jae-in tervitab homme hommikul Põhja-Korea liidrit Kim Juong-uni kaht riiki eraldavas demilitariseeritud tsoonis.
Tegu on kahe riigi liidrite esimese kohtumisega 2007. aastast alates, mis loob pinnase aastakümnete märkimisväärseima diplomaatilise kohtumise jaoks Kimi ja USA riigipea Donald Trumpi vahel.
Milline on kohtumise kava?
Kell 9.30 kohaliku aja järgi jalutab Kim üle demarkatsioonijoone demilitariseeritud tsooni lõunapoolele. Seal kohtub ta president Mooniga ja koos jalutatakse Panmunjomi rahukülas asuvasse koosolekuruumi.
Spekuleeritakse, et Kimi saadab ka tema abikaasa Ri Sol-ju, kes viibis temaga ka eelmisel kuul toimunud Pekingi visiidil, mis oli esimene Põhja-Korea riigijuhi võimuletulekust 2011. aastal alates.
Pärast lõunapausi istutavad Kim ja Moon puu, kasutades selleks mulda, mis on toodud Lõuna-Koreas asuvalt Halla mäelt ning Põhja-Koreas asuvalt Baekdu mäelt.
Päeva lõpetab mitmekäiguline bankett, milles pakutakse nii Lõuna- kui Põhja-Korea rahvusroogasid.
Lisaks on Panmunjomi koosolekuruumi kaunistamisel ja toiduvalikul pandud suurt rõhku sümboolikale.
Mida loodetakse saavutada?
Päevakorras on kolm põhiteemat: Korea poolsaare denukleariseerimine, kahepoolsete suhete parandamine ja ametliku rahulepingu saavutamine. Korea sõda lõppes 1953. aastal vaherahuga, seega on kaks Koread tehniliselt võttes endiselt sõjajalal.
Eelmisel nädalal teatas Moon, et Põhja-Korea loobus oma kauasest nõudmisest, et denukleariseerimise saavutamiseks peavad Ameerika Ühendriigid oma väed Lõuna-Koreast ära viima.
Laupäeval teatas Kim, et Põhja-Korea ei kavatse enam relvakatsetusi läbi viia.
Analüütikute sõnul ei ole Kimi avaldused siiski kuigi tõenäolised ning Põhja-Korea ei kavatse oma tuumarelvadest loobuda. Samuti ei ole teada, kui palju tuumarelvasid riigil on või kus nad asuvad.
Kes veel kaasa löövad?
Riigijuhtide kohtumine puudutab ka Hiinat ja USA-d, kes olid samuti Korea sõjas osalised ja peaksid ideeliselt seetõttu ka rahulepingus rolli mängima.
Ühendriikide jaoks saab Korea riigijuhtide kohtumine lakmuspaberiks Kimi ja Trumpi kohtumisele mais või juunis. Lisaks on läbirääkimised väga olulised ka Jaapanile ja Hiinale.
Tokyo on väljendanud muret, et on kohtumiselt kõrvale jäetud ning ilma Jaapani osaluseta võidakse sõlmida leping, mis jätab Põhja-Koreale lähimaa- ja keskmaaraketid, millega riik suudaks endiselt Jaapanit tabada.
Peking kardab aga, et kohtumine märgib Pyongyangi lahkumist Hiina mõjuvõimu alt USA ja selle liitlaste mõjuvälja.
Kuidas kohtumine võimalikuks sai?
Keegi ei oska kindlalt väita, kuidas Kim kohtumisega nõustus, kuid analüütikute sõnul on olulised kolm tegurit.
Esiteks on riik sanktsioonide tõttu tõsistes majanduslikes raskustes ning kaubandus peamise partneri Hiinaga on kokku kuivanud.
Teiseks soovib Kim rahvusvahelist tunnustust ja võrdset kohtlemist ning näeb selle pandina tuumarelvavarusid. Kui Kim Mooni ja Trumpiga võrdsetel alustel kohtub, nähakse seda ilmselt Põhja-Koreas võiduna, mida ei saavutanud kumbki Kimi eelkäija.
Kolmandaks võib Kim üritada aega võita. Trumpi esimene ametiaeg on möödunud kaootiliste ähvarduste tähe all ja Kim võib tervitada kõnelustega saabuvat ajutist pingelangust.