Leedu energeetikaminister: Nord Stream 2 ohustab EL-i solidaarsust (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nord Stream 2 tarbeks valminud torujuhe.
Nord Stream 2 tarbeks valminud torujuhe. Foto: Handout / Reuters / Scanpix

Leedu energeetikaminister Žygimantas Vaičiūnas kordas täna taas, et gaasijuhtme Nord Stream 2 paigutamine Läänemere põhja tõmbab energiasõltuvuse silmuse Euroopa Liidu kaela ümber veel rohkem koomale ja tugevdab Venemaa mõju selle energeetikale.

Vaičiūnas ütles seda, allkirjastades Leedu ja Ukraina energeetikaministri ühisavaldust Nord Stream 2-st lähtuvate ohtude kohta.

«Nii Leedu kui Ukraina on saanud tunda, mida selline energiasõltuvus tähendab ning milline on selle hind riigile ja tarbijatele. Nord Stream 2 ohustab mitte üksi energialiidu aluspüüdlusi, vaid EL-i liikmesriikide solidaarsust,» ütles Vaičiūnas pressiavalduses.

Projekt Nord Stream 2 on pälvinud hulga Euroopa riikide, sh Leedu, Poola ja Taani pahameele. Need riigid peavad seda mitte äri, vaid poliitiliseks projektiks ja usuvad, et  selle eesmärk on kahjustada Ukrainat ja lõhestada Euroopa. Venemaa loodab viia projekti ellu 2019. aastaks, mil lõppeb Ukraina gaasitransiidileping.

Nord Stream 2 hakkab toimetama maagaasi Venemaalt Kesk-Euroopasse. Gaasijuhtme pikkus on 1230 kilomeetrit ja see jookseb piki 2012. aastal valminud esimese Nord Streami gaasitoru trassi.

Gaasitorude võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Kui kõik load kätte saadakse, algab gaasitrassi merepõhja paigutamine juba sel aastal ja juhe peaks kasutusvalmis olema 2020. aasta algul.

Mitu Euroopa Liidu liikmesriiki ja Euroopa Komisjon on seisukohal, et Nord Stream 2 pole kooskõlas Euroopa energialiidu eesmärkidega ja ei aita mitmekesistada tarneallikaid.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles