Trump murrab oma lubadust avalikustada Kennedy mõrvatoimikud

John Kennedy

FOTO: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Kuigi USA president Donald Trump kiitles läinud sügisel, et avalikustab kõik seni veel salastatud president John F. Kennedy mõrva puudutavad toimikud, pole ta suutnud seni pakkuda lubatud suuremat läbipaistvust.

Neljapäeval teatas Trump, et avalikkus peab ootama veel kolm aastat, et tutvuda materjaliga, mis esialgu jääb rahvusliku julgeoleku kaalutlustel salastatuks, mis siis et mõrvast on möödas juba enam kui pool sajandit.

Rahvusarhiiv avaldas eile järjekordse osa dokumente, sel korral 19 000 kirjet. Teadmata hulk dokumente jääb aga endiselt saladuselooriga varjatuks, sest Trumpi sõnul võib nende avalikustamine teha USA julgeolekule, suutlikkusele tagada õiguskorda või välisuhetele sedavõrd suurt kahju, et see oht kaalub üles avaliku huvi.

Donald Trump

FOTO: Jacques Witt/SIPA / Jacques Witt/SIPA

Trump andis ühtlasi Luure Keskagentuurile (CIA) korralduse vaadata järgmise kolme aasta kestel üle kõik varjutatud osad dokumentides, et otsustada, milliseid toimikuid oleks veel võimalik avalikustada.

CIA kõneisik Nicole de Haay ütles, et agentuur on juba avalikustanud 99 protsenti neid puudutavast materjalist, mis leidus Kennedy mõrvatoimikutes. «CIA pisut toimetas informatsiooni vaid nendel harvadel juhtudel, kus see oli vajalik CIA vara, ametnike ja nende perede, aga ka luuremeetodite, operatsioonide ja partnersuhete kaitseks, mis on endiselt kriitilise tähtsusega meie rahva julgeoleku tagamisel,» lisas ta.

Neljapäeval avalikustatud peamiselt FBI ja CIA dokumendid kirjeldavad, kuidas võimud töötasid läbi Kennedy tapmise järel saabunud vihjeid.

Materjali hulgas on raport, milles üks naine väidab, et nägi väidetavale mõrvarile Lee Harvey Oswaldile sarnast meest peol Mexico Citys.

Teine dokument näitab, kuidas seadusandjad püüdsid endiselt CIA ametnikult David Atlee Phillipsilt välja uurida, kas tema arvates tegutses Oswald üksinda. Phillips ütles, et tema isiklikult sooviks, et leiduks materjali, mis näitaks Nõukogude Liidu või Kuuba toonase juhi Fidel Castro osalust, sest «nii paljud inimesed, eriti ülikoolilinnakutes, on veendunud, et CIA korraldas kõik».

Aga kuna Phillipsi sõnul puudusid tõendid Kuuba või Nõukogude Liidu seotusest asjaga, siis tuli eeldata, et Oswald oli «veidi nikastanud tüüp, kes otsustas tulistada presidenti».

Toimikuid avaldatakse jätkuvalt jupikaupa, sest 1992. aastal võttis Kongress vastu president John F. Kennedy mõrvatoimikute kogu seaduse. Selle kohaselt on arhiiv kohustatud avalikustama kogu mõrva puudutava informatsiooni – kokku umbes viis miljonit lehekülge materjali – 25 aasta jooksul, lubades vaid presidendi korraldusel tehtud erandeid.

John F. Kennedy tapeti 22. novembril 1963 Dallases.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles