Neutraalse Šveitsi armee tegi külma sõja ajal tegelikult NATOga tihedat koostööd

Šveitsi sõjaväelased matkamas Belcheni lähistel. Foto: MARTIN RUETSCHI / AP / SCANPIX

Šveitsi võimud avalikustasid 27 aastat tagasi kirjutatud raporti külma sõja ajal tegutsenud ülisalajase armeeüksuse kohta, mis riigi neutraalset staatust arvestates oli väga lähedases koostöös NATOsse kuuluva Ühendkuningriigiga.

Nn Cornu raport, mis on saanud nime selle autori Šveitsi kohtuniku Pierre Cornu järgi, paljastab, et 400 mehest koosnev Šveitsi armee üksus nimega P-26 oli mõeldud jääma vaenlase tagalasse ja pakkuma vastupanu, kui Nõukogude Liit peaks riiki tungima.

Üksuse P-26 olemasolu tuli päevavalgele esimest korda 1991. aastal, mil selle kohta avaldatud napp informatsioon viitas, et üksuse ohvitserid olid teinud koostööd mitme NATO riigiga.

Nüüd osaliselt avalikustatud raport – Šveitsi valitsus otsustas jätta rohkelt detaile siiski varjule – kinnitab toonaseid oletusi ja kirjeldab P-26 tihedat suhtlust Briti julgeolekujõududega, peamiselt vastuluureteenistuse MI5 ja välisluureteenistuse MI6ga.

Šveitsi üksuse liikmed külastasid külma sõja ajal regulaarselt Ühendkuningriiki, reisides tihti valedokumentidega. Britid aitasid neil valmistuda partisanisõjaks ning õpetasid sabotaažitehnikat. Näiteks õpetati külalistele muuhulgas, kuidas lasta õhku nafta rafineerimise tehast ja kuidas hüpata helikopterilt pinnale tõusvale allveelaevale.

P-26-l oli olemas ka plaan, kuidas kolida oma juhtimiskeskus ümber Suurbritanniasse, kui Šveitsi peaks sisse tungitama. Vastavat varustust hoiti Šveitsi Londoni saatkonnas asunud seifis.

Samuti ostis P-26 endale Harpooni krüpteeritud suhtluse süsteemi, mida kasutasid vaenlase tagalasse jääma mõeldud üksused kõigis NATO riikides.

Nii võib raportist järeldada, et end rahvusvahelisel areenil neutraalsena esitlenud Šveits valmistus tegelikul võimaliku Euroopas puhkeva sõja korral tegema koostööd NATOga.

Vaenlase tagalasse jääma mõeldud üksuse olemasolu iseenesest poleks vastuoluline, sest riigil oli sarnane vastupanuplaan ka Teise maailmasõja ajal, kui peljati Saksamaa invasiooni, kui tõsiseid arutelusi on tekitanud asjaolu, et P-26 olemasolu hoiti salajas.

Šveitsi parlamenti, kellel peaks olema ülevaade kaitsekulutustest, ei teavitatud üksuse loomisest 1979. aasta ning ka Šveitsi valitsust informeeriti väga lünklikult. Samas Briti julgeolekujõududel oli täpne ülevaade P-26 tegevusest, mis pole kooskõlas Šveitsi neutraalsuspoliitikaga.

Nüüd avaldatud raport kinnitab, et Šveitsi armee juhtkond suhtus neutraalsusesse üsna ükskõikselt. Samas on avaldatud raportist vaid toimetatud versioon, kust on välja jäetud kõigi asjaosaliste nimed ning ka täpsed tegevuspaigad.

Šveitsi valitsuse väitel on nende andmete salastamine vajalik P-26ga seotud inimeste kaitseks. Kriitikud on aga seisukohal, et need, kes juhtisid salajast armeeüksust ilma parlamendi ja valijate loata, tuleks selle eest vastutusele võtta.

Kahtlusi on süvendanud Šveitsi kaitseministeeriumi kinnitus uudisele, et 27 dokumenti, mis puudutavad P-26 tegutsemist, on läinud kaduma.

Kogu Cornu raporti tohib avaldada alles 2041. aastal kui möödub pool sajandit selle koostamisest.