Nicaraguas jätkusid valitsusvastased meeleavaldused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nicaragua pealinnas Managuas kogunesid laupäeval taas tänavatele kümned tuhanded inimesed, kes protesteerisid sotsiaaltagatiste reformi vastu ja nõudsid valitsuse lahkumist.
Proteste juhtivad üliõpilased on lubanud jätkata meeleavaldusi kuni president Daniel Ortega ja tema naine, asepresident Rosario Murillo, võimult lahkuvad.
Rahutused puhkesid valitsuse pensionireformi üle, millega kasvab töötaja ja tööandja panus tulevasse pensionisse, kuid pensionisummad kahanevad viis protsenti. Esmalt hakkasid eelmisel kolmapäeval mässama üliõpilased ning protestimeeleolud levisid seejärel kiiresti teistesse ühiskonnakihtidesse.
Valitsusvastastel meeleavaldustel on Nicaragua Inimõiguskeskuse (CENIDH) hinnangul surma saanud vähemalt 63 inimest. Veel 15 on kadunud ja 160 on saanud vigastada.
Valitsus pole ohvrite arvu kinnitanud ega ümber lükanud.
Meeleavaldajad protestivad enda sõnul ka valitsuse jõumeetodite ning suletud poliitilise süsteemi vastu.
Ootamatu vägivallalaine üldiselt julgeolekujõudude küllaltki range kontrolli all olevas riigis on toonud kaasa rahvusvahelise kogukonna pahameele. Vaoshoitusele on kutsunud nii USA, Euroopa Liit kui ka paavst Franciscus.
1979. aastal Somoza perekonna diktatuuri kukutanud sandinistide juht Ortega valiti esimest korda Nicaragua presidendiks 1985. aastal viieks aastaks. Ortega tõugati omakorda võimult 1989. aastal pärast kodusõda USA rahastatud parempoolsete mässulistega.
Seejärel oli ta 17 aastat opositsioonis, kuid valiti 2006. aastal taas riigipeaks ja on seda ametit pidanud tänini.