«Vene keelt tohib rääkida ainult kodus»: telekanal ARTE valas Läti poriga üle (14)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Läti lipp.
Läti lipp. Foto: Evija Trifanova/LETA

Tuntud Prantsuse-Saksa telekanal ARTE näitas oma vaatajatele filmi, milles Läti elu räigelt mustatakse, räägiti saates «Nekā personīga». Filmis väidetakse, et Lätis on lubatud vene keeles rääkida ainult kodus, kuid avalikes kohtades on see keelatud, samuti olevat vene keele liiga sagedase kasutamise eest ette nähtud rahatrahv. Läti võimud on olukorra sellisest käsitlusest hämmingus, vahendab portaal Rus.tvnet.lv.

Pooletunnine reportaaž pealkirjaga «Kulturkampf on Lettland» («Kultuuride võitlus Lätis») algab kaadritega Keskturult, kus teevad sisseoste Läti antifašistide liider Jossif Koren ja Jurmala duuma saadik Koosmeele fraktsioonist Jelizaveta Krivtsova, keda filmis kujutatakse mittekodanike õiguste eest võitlejatena.

Krivtsova nimetab vene keele kasutamise peamise takistusena riiklikku keelekeskust, manipuleerides sealjuures sõnadega ning nimetades asutust keelepolitseiks. Kõiki, kes ei räägi läti keeles, karistavat asutus rahatrahviga.

Riikliku keelekeskuse direktor ütles seda filmilõiku kommenteerides, et tegemist on täieliku valega. Loomulikult peavad müüjad riigikeelt valdama, kuid nad võivad klienti teenindada tolle jaoks sobivas keeles, muidugi kui seda valdavad.

Filmis tehakse juttu ka 16. märtsist, aga fakte esitatakse nii, justkui peaksid võimud eranditult kõiki leegionäre kangelasteks, 16. märtsi protsessiooni aga võrreldakse holokaustiga.

Kultuuriminister Dace Melnbarde ütles filmi kommenteerides, et Lätis mitte ainult ei näidata vene autorite loomingut, vaid töötab ka vene draamateater, mille etendused toimuvad vene keeles. Venekeelseid etendusi saab näha ka Daugavpilsis, eksisteerib ka raadiojaam LR4, selle tõttu on filmis kõlanud süüdistused põhjendamatud.

Märgitakse, et filmis kasutatud sõnal «kulturkampf» on sakslaste jaoks äärmiselt negatiivne tähendus.

Filmi loojad ei suhelnud keelekeskuse või teiste riigiasutustega, mis vastutavad Lätis keele- ja hariduspoliitika eest. Läti võimud peavad filmi tendentslikuks.

Läti saatkond Saksamaal pöördus telekanali ARTE poole, viidates saates avaldatud desinformatsioonile. Saatkonna päringu järel tehti filmi kodulehel muudatusi. Samuti saadeti valed tsitaadid strateegilise kommunikatsiooni firmasse EC East StratCom Task Force.

Filmis kõlanud sõnumit, et Lätis on keelatud avalikes kohtades vene keeles rääkida, kommenteeris Jelizaveta Krivtsova nii, et tema pole filmi autor ning rääkis vaid seda, mida teab – seadusandlusest, mittekodanikest, koolidest. Ülejäänu kohta tuleks aga küsida filmi autoritelt.

Tagasi üles