/nginx/o/2018/05/02/7819419t1h6e50.jpg)
Lääne sanktsioonid ja majanduslangus on sundinud Venemaad esimest korda kahe aastakümne järel kaitsekulutusi vähendama.
Venemaa vähendas pärast kaht aastakümmet kaitsekulutusi (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolimata globaalsest jõunäitamisest ja erinevates konfliktides osalemisest on Venemaa olnud sunnitud oma kaitse-eelarvet vähendama, tekitades küsimusi tulevaste operatsioonide saatuse kohta, teatas Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut eile raportis.
Muus maailmas on kaitsekulutused saavutanud külma sõja järgse kõrgeima taseme, suurimad riigikaitsesse panustajad on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Saudi Araabia.
Venemaa kaitsekulutused langesid eelmisel aastal aga 20 protsendi võtta 66,3 miljardile dollarile (55 miljardile eurole) ning sellega kaotati kaitsekulutuste arvestuses kolmas koht Saudi Araabiale. Tegu on esimese riigikaitse kärpega 1998. aastast alates.
Stockholmi instituudi raporti kohaselt on kaitsekulutuste vähendamise põhjuseks majanduslikud raskused, mis said alguse 2014. aasta naftahinna langusest ning Ukraina agressiooni tõttu kehtestatud lääne sanktsioonidest.
Varem on Venemaa kaitsekulutuste vähendamist vältinud, kärpides selle asemel hoopis teisi valdkondasid nagu infrastruktuur ja haridus, kuid instituudi sõnul ei ole Moskval enam muud valikut.
«Kaitset pole enam võimalik hoida kõrgel tasemel ega kulutusi suurendada,» märkis mõttekoja vanemteadur Siemon Wezeman. «Venemaa jaoks tähendab see seda, et tuleb uhkus alla neelata.»
Wezemani sõnul on esimesed kärpevaldkonnad kaitsehanked ja sõjalised operatsioonid.
Enim suurenes mullu Hiina kaitse-eelarve, mis kasvas 2016. aastaga võrreldes 5,6 protsenti 228 miljardi dollarini. Hiina kaitse-eelarve tegi suurima hüppe ka absoluutarvuliselt - 12 miljardit dollarit.
Hiina naaberriigi India kaitse-eelarve kasvas 5,5 protsenti 63,9 miljardi dollarini, Lõuna-Korea kaitse-eelarve suurenes 1,7 protsenti 39,2 miljardi dollarini.
«Pinged Hiina ja selle naaberriikide vahel jätkavad sõjaliste kulutuste kasvatamist Aasias,» märkis Wezeman.
Sõjalised kulutused kasvasid oluliselt ka Lähis-Idas. Näiteks Saudi Araabia kaitse-eelarve suurenes 2016. aastaga võrreldes 9,2 protsenti. See tõstis riigi sõjakulutustelt USA ja Hiina järel kolmandale kohale.
Iraagi sõjalised kulutused kasvasid 22 ja Iraani omad 19 protsenti.
«Kuigi nafta hind on madalavõitu, siis relvakonfliktid ja vastasseisud Lähis-Idas suurendavad piirkonnas sõjalisi kulutusi,» ütles SIPRI vanemteadur Pieter Wezeman.
Seda ilmestab ka sõjaliste kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis oli maailma regioonidest suurim Lähis-Idas - 5,2 protsenti. Üheski teises regioonis ei ületanud osakaal 1,8 protsenti.